| «Issi, pane mulle veel Lottet!» – just sellise nõudmisega pöördub iga paari tunni järel minu poole 4-aastane tütar Silvia. Jõulupühadel pidin kasseti videomakki lükkama ikka viis-kuus korda päevas. Lottest rääkides kasutavad täiskasvanud sõnu: soe, südamlik, hooliv, armastav, vägivallatu, positiivne. Need kõik on kindlasti väga õiged sõnad, aga kindlasti ei ole Lotte sellepärast üks tütre lemmikuid. Ta ei tea veel nende sõnade tähendustki. Silvia tahab lihtsalt huvitavat multikat vaadata. Lotte on tema «sõbrake». Parajalt ulakas ja elav, natuke põikpäine, väga seltsiv, tohutult uudishimulik. Üsna palju tema enda moodi.Lapsed on Lotte omaks võtnud, ent samamoodi võtavad nad omaks ka ämblikmehe ja mootorratturhiired. Aga mul on tõesti väga hea meel, et see vahva koeraplika kuulub ka nende lemmikute hulka. Loodetavasti võime peatselt tõepoolest rääkida sirguvast Lotte-põlvkonnast. |