Tubli töö on tinginud riigimaksude hea laekumise. Kuidas aga saavad sellest osa inimesed?

Seetõttu pidas enamik riigikogu liikmetest mõistlikuks tõsta erijuhtudel (näiteks riigilt lapsehooldustasu saavate vanemate eest makstud) sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära alates 2007. aastast 2000 kroonile.

Nii saab haigekassa järgmisel aastal sada miljonit krooni lisaraha. Samuti aitab see suurendada lastega kodus olevate emade tulevast pensionisummat.

Kuidas järgmisel aastal tervishoiuraha täpselt kulutatakse, näitab vast uue aasta algus. Oma osa on kindlasti ka selles, kas arstid-õed peavad oma streigilubaduse realiseerima või mitte.

Miskit rõõmustavat ka. Kui päris laia suuga naeratada veel ei saa, siis tervema suupoolega muiata juba võib, vähemasti vanemad inimesed. Sest haigekassa nõukogu otsusel tõuseb kord kolme aasta jooksul makstav hambaproteeside hüvitis seniselt 2000 kroonilt 4000 kroonile. Hambaravihüvitis tõuseb aga seniselt 150 kroonilt 300 kroonile.

Suurperede toetamine

Peretoetustest väärib esiletoomist igakuise lastetoetuse tõus kolmanda ja järgmise lapse puhul. Selleks summaks on nüüd 900 krooni.

Muudatuste kogumõju ühe pere rahakotile on järgmine: kolmelapselises peres on alates 1. jaanuarist toetusteraha 300 krooni, kuuelapselises peres näiteks 1500 krooni kuus rohkem.

Isiklikult arvan, et lasterikastele peredele keskenduda on õige. Oluline selle seaduse juures on ka lastetoetuste saajate ringi laiendamine. Seaduse kohaselt hakatakse maksma lapsetoetust ka õppijatele, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses teistes õppivormides kui päevane õppevorm.

Need isikud saavad õiguse lapsetoetusele ning sellega seoses teistele peretoetustele, nagu koolitoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus jne.

Huvitav on jälgida, kas Eestimaal hakkab lastehoidjate pakkumine vastama nõudlusele.

Eeldused selleks on loodud: sotsiaalhoolekande seadust muutes kehtestati lapsehoiuteenuse nõuded. Infot lapsehoiuteenuse pakkujate kohta peaks hakkama saama vastavast infosüsteemist.

Sügava ja raske puudega lapse puhul on riik uuel aastal võtnud lastehoiuteenuse finantseerimiskohustuseks

2352 krooni. Seda teenust on võimalik saada ühel lapsel järgmisel aastal, kas 168 tundi või seitse ööpäeva, sealhulgas katab teenuse tunnihind ka lapse majutamise kulud.

Piinlik on selle pärast, et laste elatisraha ehk vanamoodsalt alimentide osas pole uueks aastaks midagi muutunud.

Valitsus kiitis küll heaks 2008. aastast kehtima hakkava eelnõu, mille kohaselt riik tuleb vanemale appi 90 päevaks elatisraha kohtus väljanõudmise ajaks. Ent üle kümne tuhande elatisraha nõude on täitmisele pööramata ja ema vaatab ikka ise, kuidas oma lastega hakkama saab. Nii et selles osas valitsus emadele appi ei kipu.

Positiivne on, et suurenevad võimalused rehabilitatsiooniks ja tehniliste abivahendite soetamiseks. Aasta tagasi lubas sotsiaalminister puudetoetusi tõsta.

Ratastooliga Toompeale

Täiskasvanud sügava puudega inimese igakuine toetus aga on endiselt 640, raske puude puhul 420 ja keskmise puude puhul 200 krooni.

Rahvaliidu poliitikud väljastasid pea üle päeva pressiteateid, kuidas nemad puuetega inimeste mure koalitsiooninõukogusse viivad. Kui opositsioonierakonnad kutsusid Rahvaliitu vastava muudatusettepanekuga ühinema, siis polnud tegusid olemaski.

Nii osutuski tänavuse hea, mitmemiljardiliste maksude ülelaekumise taustal vajalik

61 miljonit krooni ületamatuks raskuseks. Valitsuse tegevusetus sundis ratastooliinimesed Toompeale tulema. Piinlik lugu. Valitsuse liikmed aga erinevatel põhjustel sinna piketile ei jõudnud.

Seadusemuudatuste vastuvõtmine võimaldab rahvapensioni saavatel inimestel vanaduspensioni eas saada samal ajal pensioni ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Teatavasti peab inimene, selleks, et Eestis vanaduspensioni saada, olema töötanud

15 aastat. Kel staaži nii palju ei ole, saavad rahvapensioni, mis on alates 2006. a 1. aprillist 1268 krooni ja 55 senti.

Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatuse kohaselt antakse rahvapensioni saajale, kellel vanusele vastav staažinõue on täidetud, võimalus üle minna töövõimetuspensionile.

Seejuures kohaldatakse rahvapensionilt töövõimetuspensionile üle viies pensionistaaži nõuet, mis vastab üleviimise ajal isiku vanusele. 40-protsendilise töövõimekaotuse puhul tähendab see ligi 700 krooni lisaraha kuus.

Muudatusi, mis inimestel paremini toime aitavad tulla, ju oli, samas jätkub järgmisel valitsusel sotsiaalvaldkonnas tegevust ilma uusi lubadusi välja mõtlematagi, vanasid ju täitmata küll.