Haiba lastekodu kaheaastane kasvandik Kenneth tahaks nagu sajad tema saatusekaaslasedki leida endale ema ja isa.

Rummo sõnul on väga oluline, et vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed kasvaksid siiski üles perekondades: kui mitte pärisvanemate juures, siis kasu-, hooldus- või tugiperes.

Samal teemal: Pomerants kahtleb Juhtkiri: Elluviimise ootuses (5)

«Neile vähem kui kahele tuhandele lapsele, kes lastekodudes elavad, ei tohiks pere leidmine üle jõu käia,» usub minister.

Rummo selgitas, et idee teoks saamine eeldab praeguse süsteemi muutmist. «Tugi- ja hooldusperedele on vaja koolitusi ning suuremat rahalist tuge,» täpsustas ta.

Lapsendamine lihtsamaks

Hoolduspere, kuhu laps paigutatakse aastaks, saab praegu lisaks tavalistele peretoetustele hooldamisel oleva lapse toetust 900 krooni kuus.

Tugiperes võib laps olla ainult nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, ta saab lastekodust kaasa vaid toiduraha umbes 20 krooni päevas, vajadusel ka sõidu- ja taskuraha.

Minister Rummo märkis, et praegu on lapse päriseks oma peresse võtmine ehk lapsendamine liiga keeruline.

Ka Eesti Laste Hoolekandeasutuste Juhtide Ühenduse juhatuse esimehe Pille Vaiksaare hinnangul on lapsendamine sageli vaevaline eeskätt venivate kohtuprotsesside tõttu, kus otsustatakse vanemlike õiguste äravõtmine.

«Lapsendamine on lapse seisukohalt parem variant kui hooldus- või tugipere, sest siis saab lapsest pereliige ja ta ei pea kartma, et varsti jälle mujale läheb,» kostis Vaiksaar. «Tean palju näiteid, kus kasvandik võetakse hooldusperre, aga peatselt tekivad raskused ning laps tuuakse lastekodusse tagasi.»

Valga lastekodu Kurepesa juhataja Marika Drenkhani väitel leiab igal aastal umbes viis nende maja kasvandikku endale kasupere, ent lapsendajatel on kindlad soovid ning puuetega või käitumishäiretega ja ka kooliikka jõudnuid enam võtta ei taheta.

«Nn raske lapse perre võtjaid tuleks kuidagi stimuleerida - maksta suuremaid toetusi, luua tugigrupid, võimaldada kergemalt psühholoogi vastuvõtule pääseda,» soovitas Drenkhan. «Aga lapsendamine pole küll keeruline, sest kasupere vajabki põhjalikku uurimist. Ega laps ole sai, mida igaüks letilt võtta võib.»

Lastekodud ei kaoks

Rummo väitel ei tähenda tema idee lastekodude kaotamist, vaid ümberkujundamist. Võimalikest muudatustest mainis ta esialgu vaid täisealiseks saanud kasvandikele noortekodude rajamist.

Pille Vaiksaare hinnangul tuleks suuri lastekodusid hakata vähehaaval sulgema. «Internaadi tüüpi asutuste asemel peaksid olema maksimaalselt kaheksa lapsega lastekodud,» selgitas ta.

Haiba lastekodu juhataja Sigrif Petoffer rõhutas, et lastekodudesse tuleks igal juhul suhtuda kui ajutistesse peatuspaikadesse. «Need ei ole lastele normaalsed suureks kasvamise kohad,» tõdes ta.

Lastekodulastest kolmandik puudega

• Mullu oli Eesti lastekodudes 1367 kasvandikku, neist umbes kolmandik ehk 424 last puudega.

• Orbusid elas lastekodudes 151, ülejäänud olid paigutatud hoolekandeasutusse vanemate avalduse või vanemlike õiguste äravõtmise tõttu.

• Peres hooldamisel olevate laste arv on aasta-aastalt kasvanud - 1998. aastal oli neid 515, mullu kolm korda rohkem.

Allikas: sotsiaalministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5