Seni Rootsi sõjaväeluuret MUST juhtinud kindral Syréni määras valitsus uueks armeejuhiks asendamaks pensionile siirduvat praegust ülemjuhatajat Johan Hederstedti.

Oma senises töökohas kaastöötajate seas hinnatud ning vabal ajal vanade autode ja purjetamisega tegelev Håkan Syrén asub uude ametisse ajal, mil Rootsi kaitsejõude ootab ees üleminek võrgukeskse lahingutegevuse ehk NCW (network centric warfare) nime kandvale uuele sõjapidamiskontseptsioonile.

NCW võimaldab küll luure- ja muu informatsiooni revolutsiooniliselt efektiivsema kasutamise tagajärjel võimalikku vaenlast suurema tõenäosusega lüüa, kuid tähendab Rootsi kaitsejõududele ühtlasi ka uusi koondamisi.

Seega on oodata näiteks uut Rootsi kaitsejõudude lennueskadrillide, väljaõppekeskuste ja rügementide kadumist ning allesjäänute ületoomist kaugetest maakohtadest lähemale suurematele asulatele ja linnadele.

Eelarvet vähendatakse

Kaitsejõudude isikkoosseisu ähvardab aga 15 protsendini ulatuv koondamine. Eriti suured koondamised ootavad ees kaitsejõudude juhtivkoosseisu, sest Rootsile pole enam vaja nii palju kindraleid ja kolonele.

Praegust kaitsejõudude umbes 40 miljardi krooni (ligi 69,2 miljardi Eesti krooni) suurust eelarvet kärbib Riigipäev aga ilmselt kolm miljardi krooni (5,2 miljardi krooni) võrra. Kaitsejõude kogu aeg liiga suureks ja kalliks pidanud Rootsi vasakpoolsed pole aga sellegi eelarvekärpega päri ning nõuavad kaitsejõududele mõeldud summadest 6 miljardi krooni (ligi 10,4 miljardi krooni) mahatõmbamist.

Kaitsejõud vaatavad samal ajal ka ise ringi selle järele, kust saaks kulusid väiksemaks näpistada.

Arutusel on olnud isegi kogu õhuväe ja allveelaevastiku kaotamine, kuid ekspertide hinnangul pole see kuidagi võimalik. Seda muidugi juhul, kui Rootsi soovib ka edaspidi säilitada võimekust kaitsta ennast neutraliteedipoliitika tingimustes.

Tõenäoliselt vähendatakse Rootsi kaitsejõudude kunagist uhkust, niigi ränki koondamisi üle elanud õhuväge, praegusega võrreldes veelgi poole võrra.

Varajasemaks kurvaks näiteks on moodsate lahingulennukite JAS 39 Gripenite saatus. Rootsi kaitsejõud tellisid sõjatööstuselt 204 JAS 39 Gripenit kokku 100 miljardi Rootsi krooni eest (173 miljardit krooni).

Tankid vanarauaks

Tellimus jäi aga kärbetele jalgu ja nüüd on ekspertide arvates vaja ainult 60 kuni 80 lennukit. Osa on müüdud või välja liisitud välisriikidele, mõnedest saavad õppelennukid.

Kurb ja veretu lõpp ootab ka Rootsi armee tanke. Nende muretsemine läks maksumaksjatele maksma 1,2 miljardit Rootsi krooni (rohkem kui 2 miljardit krooni). Nüüd kavatsetakse alles jätta ainult kõige moodsamad, ülejäänud lähevad vanarauaks.

Teiste hulgas lähevad vanarauaks ka 1000 Ida-Saksamaal valmistatud soomukit, mille soetamine ja moderniseerimine läks maksma 840 miljonit Rootsi krooni (ligi 1,45 miljardit krooni). Planeeritud 16st mehhaniseeritud pataljonist jääb alles kaheksa.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5