Kuidas opositsioon hindab neljapäeval saavutatud kokkulepet?
29.11.2003 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Peeter Kreitzberg Keskerakond
Eesti poliitikas jäi seekord veel kasutamata suur võimalus tasakaalustatud
majandus- ja sotsiaalpoliitika tekkeks. Samas süvenes lühikese ajaga arusaam
selle vajalikkusest. Aga pööre tuleb.
See on nüüd juba lühikese aja küsimus. Koalitsiooni jätkamine on taktikaline
ja arvan, et lühiajalisem kui jõulude-eelne aeg laseb aimata. Leppimise varjatud
osaks on tõenäoliselt maavanemate kohtade jaotamine ja eurovoliniku koha
lubamine Siim Kallasele.
Paljud said aga esmakordselt aru, et eesti liberalism on astunud üle viimase
taluvuse piiri. «Anarhia pluss konstaabel» tüüpi liberalism, mida Reformierakond
üha enam meile pakub, ei sobi ühelegi oma inimestest hoolivale riigile.
Sotsiaalsema suunitlusega erakondade ühisjõu tekkeks oli halb aeg -
riigieelarve vajab kiiret vastuvõtmist, kiire on euroettevalmistustega, enamik
erakondi otsib uut identiteeti ja loodan, et kustutab aegade jooksul hõõguma
aetud süsi.
Sotsiaal-darwinistlik tõuparandamine läbi praeguse vanemahüvitise süsteemi ei
saa ju olla vastuvõetav kunagisele pensionäride ja perede erakonnale, kes täna
kuulub Rahvaliitu.
Helir-Valdor Seeder Isamaaliit
Lähim aasta näitab, kas see oli ajutine vaherahu või Rahvaliidu lõplik
loobumine oma valimiseelsetest lubadustest. Enne valimisi lubas Rahvaliit siduda
tulumaksuvaba miinimumi suuruse laste arvuga ja jääda 26-protsendise tulumaksu
juurde. Nüüd on nad loobunud mõlemast lubadusest ja seda teist korda oma
allkirjaga kinnitanud.
Rahvaliidu kahenädalase võitluse tulemusena ei saanud Rahvaliit tegelikult
midagi ja Reformierakond sai kõik, mis ta soovis, ainult aasta võrra edasi
lükatuna.
Ainus positiivne tulemus on see, et järgmiseks aastaks - aga ainult
järgmiseks aastaks - tuli riigieelarve raha juurde ja seda raha saab kasutada
hädavajalikeks kuludeks.
Meie heameeleks kattusid Rahvaliidu rahataotlused suures osas Isamaaliidu
ettepanekutega riigieelarve parandamiseks. Nii et valitsustüli tulemusel leidsid
lahenduse Isamaaliidu soovid, aga kahjuks ainult järgmiseks aastaks.
Ilmselt oli Rahvaliidu eesmärk üksnes propagandistlik, iseenda maine tõstmine
valijate silmis suure kära tekitamiseks. Muud mõtet ma sellel väljaastumisel
tagantjärele ei näe.
|