Kommentaar: Peibutavad maksumiinid
(2)
29.11.2003 00:01
Aivar Reinap, majandustoimetuse juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kellele ei meeldiks maksude alandamine - raha jääb rohkem kätte ning elu peaks minema ka paremaks. Kui majanduskasv on kiire ning riigieelarve niigi kuhjaga täis tuleb, on selline samm igati mõistlik. Seda muidugi juhul, kui riik lisarahaga midagi targemat ei oska ette võtta, kui riigikassa kulusid laekumistega samas suurusjärgus automaatselt tõsta.
On arvamusi, mille kohaselt madalamad maksud mõjuvad majandusele pärmina, mistõttu suureneb majandusaktiivsus ning seeläbi paisuv maksutulu võib maksukärpest tekkiva augu täita. Samas võidakse kärpimise võimet üle hinnata ning mõne aja pärast võib tekkida probleeme riigile hädavajalike kulude katmisega. Headel aegadel vähendati ka Euroopas maksukoormat, kuid viimaste aastate kehvem majandusseis koos rahvastiku vananemise probleemidega on nii mõnegi riigi eelarve miinusesse ajanud. Saksamaa ja Prantsusmaa seis on isegi nii nukker, et eelarvete puudujääkide vähendamiseks ei leitud ühtegi mõistliku lahendust ning eelistati Euroopa Liidu ühisraha eurot toetava aluspakti nõudeid eirata. See, et tegemist on reeglite ja kokkulepete räige rikkumisega, ei läinud suurriikidele eriti korda. Niigi kehva majandusseisu taustal oleks poliitikutel olnud veelgi raskem oma kümnetele miljonitele valijatele selgitada, kui oluline oleks püksirihma veelgi pingutada. Mõneti üllatuslikult kerkis koos Euroopa Liidu suurte tegijate eelarveprobleemidega ka Eestis päevakorda idee riigieelarve miinusesse lükata, selleks et sotsiaalkulutusi kasvatada. Rahvaliidu selline idee iseenesest oma olemuselt tundus siiski Euroopa probleemide taustal suhteliselt küünilisena. Peame täna pidu ning eks hiljem näe, kuidas hakkama saame!? Seda, kui kurvalt võib lõppeda võlgu elamine, näitavad viimased uudised Ungarist, kus keskpank oli eile sunnitud valuutakriisi ohjeldamiseks tõstma baasintresse 9,5-lt 12,5 protsendile! Ungari probleemiks on 5,4 protsendini kasvanud eelarve puudujääk, mille ohjeldamiseks lähiajal suurt lootust ei ole. Eesti võib hetkel nautida häid reitinguid ja nendest tulenevaid oluliselt madalamaid intressimäärasid ehk laene, milles väga oluline roll on tasakaalus eelarvel ja stabiilsel valuutakursil. Kui suurriigid võivad rahaturgudel suhteliselt rahulikult eelarve puudujäägi või kasvava välisvõla üle elada, siis väikeriigil erilist usalduskrediiti ei pruugi olla ning valedest otsustest tingitud tagasilöögid võivad rahandussüsteemile vägagi ebameeldivad olla. Kuigi Reformierakonna tulumaksu kärpimise plaan lükkus erimeelsuste tõttu edasi, võib paljudele halvast uudisest leida ka positiivsema poole - rahasüsteem püsib endiselt kindlana ning Ungariga sarnaseid raputusi pole põhjust karta.
|