Võimutülist võitsid enim õpetajad
(29)
29.11.2003 00:01
Kalle Muuli, erikorrespondent
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tulumaksukärpe edasilükkamisega üleeile lõppenud
valitsustüli kõige suurem võitja on tõenäoliselt õpetaja ja kõige suurem kaotaja
lasteta maksumaksja, kes ei tööta haridus- või kultuurivallas.
Kuigi valitsuserakondade lõplik otsus tulumaksukärpe edasilükkamise
tulemusena riigile kogutava 760 miljoni lisakrooni jaotuse kohta selgub alles
tuleval nädalal, läheb sellest summast arvatavasti 82 miljonit krooni õpetajate
täiendavaks palgatõusuks.
Kui seni lubas valitsus õpetajatele kaheksaprotsendist palgatõusu, siis uue,
veel kinnitamata kava kohaselt peaks õpetajate palk tõusma keskmiselt 12
protsendi võrra.
Kõige kõrgema palgaga õpetaja ehk pedagoog-metoodiku senine 7870-kroonine
kuupalga alammäär peaks tõusma mitte 629 krooni võrra, nagu seni plaanis oli,
vaid 944 krooni võrra, 8814 kroonile kuus. Kõige paremate ja kogenumate
õpetajate võit valitsustülist oleks seega üksnes palga alammäära tõusu kaudu üle
300 krooni kuus.
Sissetuleku suurenemist võivad loota ka lapsevanemad, sest esimese lapse
toetus suureneb 150 kroonilt 300 kroonile kuus. Selleks kulub 350 miljonit
krooni.
Ent need summad on petlikud, sest kõik maksumaksjad, kaasa arvatud õpetajad
ja lapsevanemad, peavad maksma tulumaksu rohkem, kui tuleva aasta riigieelarve
eelnõus ja koalitsioonileppes kirjas oli.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks keskmise palgaga (tuleval
aastal 7362 krooni kuus) töötaja võitnud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ja
tulumaksumäära kaheprotsendise vähendamise korral kokku 222 krooni kuus. Aga
kuna tulumaksukärbe lükkub aasta võrra edasi, väheneb võit kõigest 104 kroonini.
Ehkki Rahvaliidu nõudmiste tagajärjel riigieelarvesse kavandatud parandused
ühtivad mitmel puhul täht-tähelt opositsioonierakondade ettepanekutega,
nimetasid opositsioonierakonnad eile Rahvaliitu tühja kära tekitajaks ja
valitsuserakondade kokkulepet ajutiseks vaherahuks.
Mõõdukate saadikurühma aseesimees Eiki Nestor ütles, et tulumaksukärbe on
riigile ühtviisi kahjulik nii 2004. aastal kui 2006. aastal. «Selle vastuolu
pinnalt see valitsuskoalitsioon varem või hiljem ka laguneb,» ennustas Nestor.
Kuhu raha läheb
Tulumaksukärpe edasilükkamine suurendab riigi tulu 760 miljoni krooni
võrra
Lisaraha kavandatav jaotus:
• haridus- ja kultuuritöötajate palkade tõus 12% võrra - 82 miljonit kr
• esimese lapse toetuse tõus 150 kr võrra - 350 miljonit
• valitsuse võlg ühinenud omavalitsuste ees - 8 miljonit
• riiklik koolitustellimus - 60 miljonit
• ETV ja ERi spordisaadeteks - 10 miljonit
• stipendium välismaal õppimiseks - 30 miljonit
• kiirabi - 15 miljonit
• päästeamet - 25 miljonit kr
• eesti keele õppe taseme tõstmine muukeelses koolis - 30 miljonit
• tehnoloogia ja tehnika rakendusuuringud - 50 miljonit
• teede-ehitus ja kultuuriinvesteeringud - kokku ligi 100
miljonit
|