«Päris raske on,» tunnistas praegu majandust ja tollindust õppiv Merlin Suurna eile Tallinna Näituste messikeskuses lõunavaheajal. Kella üheks oli ta koos rohkem kui saja teise sekretärikandidaadiga läbinud kolm erinevat valikvastustega testi ja ees ootas kirjalik osa.

Valikvastustega testid puudutasid näiteks arvutikasutamisoskusi, samuti teadmisi Euroopa Liidust ja maailmast üldiselt.

«Näiteks küsiti, kuidas arvutis dokumenti ümber nimetada,» rääkis Suurna. «Ma loomulikult tean seda, aga õigeid variante oli mitu ja välja tuli valida kõige kiirem ja efektiivsem. Tavaliselt ma arvutit kasutades ei mõtlegi sellele, vaid teen, nagu olen harjunud.»

Just arvutitestiga läks enda arvates alt ka teine kandideerija, praegu Tartu Ülikoolis inglise keelt õpetav Inga Kuznetsova. Näiteks küsiti üsna detailselt erinevate ikoonide tähendusi või tekstitöötluse termineid ja küsimusi.

Läks mütsiga lööma

«Test oli raskem, kui ma arvasin,» rääkis Kuznetsova. «Konkurss oli mõeldud sekretäridele ja mõtlesin, et on kergem. Läksin väga mütsiga lööma, oleks pidanud rohkem ette valmistama.»

Sekretäri palk algab Euroopa Liidu ametites 2500 eurost kuus (umbes 36 000 krooni), kuid olenevalt ametikohast ja ametnikugrupist või see ulatuda paarisaja tuhande kroonini. Tööle hakkavad tulevased ametnikud kas Brüsselis, Strasbourg’is või mõnes muus Euroopa Liidu linnas, kus vastav amet asub. Ükski kandideerija ei tea oma tulevast töölinna ega isegi asutust ette.

Õppimata ametit ei saa

Tõlgiks soovis Eestist saada 182 inimest ja sekretäriks 362, kohti on aga vastavalt 135 ja 90. Lisaks teevad Tallinnas detsembri keskel samalaadse testimise läbi nooremametnikeks kandideerijad, kuhu Euroopa Liit ootab 60 eestlast. Sekretäriks saab ka keskharidusega ja töökogemuseta, teistele ametikohtadele mitte.

Üks testi läbiviijatest, Euroopa Personaliotsingu Büroo osakonnajuhataja Guy Van Biesen ütles, et tema arvates ei ole testid ülirasked, kuid vajavad kindlasti ettevalmistamist, sest niisama hommikul kohale tulles pole mingit lootust läbi saada.

Van Bieseni sõnul on raha kindlasti üks põhjuseid, miks sajad noored tahavad Eestist ära Euroopasse, kuid mitte ainus. «Noored inimesed tahavad olla Euroopa südames, kus tehakse otsuseid,» ütles ta.

Kuznetsova tunnistas pärast eilset eksamit, et ei saagi tegelikult aru, miks ta sinna kandideeris. «Eks palk on kõrge ja ma olen end Eestis ammendanud,» lausus ta. «Aga praegu ma mõtlen, et kui ma läbi sain ja valituks osutun, siis pigem vist ei lähekski.»

Suurna aga lausus, et läheks õnnestumise korral kindlasti Euroopasse tööle. «Sekretäritöö ei ole küll minu unistus, aga palk on parem kui Eestis, mis siin salata,» rääkis ta. «Õpin praegu tollindust, aga tollid kaovad ju Eestis kohe varsti ära.»

Testivooru edukalt läbinud kandidaadid lähevad vestlusele Brüsselisse, kus nende sobivus lõplikult otsustatakse. Järgmine suurem konkurss Euroopa Liidu ametikohtadele toimub Eestis umbes aasta pärast, kuid siis otsivad asutused erinevaid eksperte.

Näiteid ELi sekretäri testist

Kuidas lõpetada kiri, mis algab sõnadega «Dear Sir»?

a) Yours truly,

b) Yours sincerely,

c) Yours faithfully,

d) Truly yours,

Millist valikut kasutaksid paljundusmasinal, et kopeerida kaks eraldi lehte ühe lehe eri pooltele?

a) 2-2

b) 2-1

c) 1-2

d) 1-1

Milleks kasutatakse

paremat hiirenuppu?

a) tagavaraks vasakule

b) et lisada pilte ja illustratsioone

c) kiirmenüü saamiseks

d) menüüdes valikute tegemiseks

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3