Maanteeamet alustas Tallinna–Tartu maantee ääres Rae vallas Vaidasoo külas elava Genrich Lukkoneniga läbirääkimisi 373-ruutmeetrise tüki äralõikamiseks Lukkonenile kuuluvast elamumaa krundist juba kaks aastat tagasi. Ent tänavu lahvatasid ägedad vaidlused. Lukkoneni sõnul pakkus maanteeamet Tallinnast paarikümne kilomeetri kaugusel oleva maa eest algselt hüvitist 100 krooni ruutmeetri eest, mis tema hinnangul oli turuhinnast väiksem.Mees väitis, et nõustus selle hinnaga maad riigile andma alles siis, kui maanteeameti maabüroo töötaja Tauno Seepter lubas: tee-ehituse käigus rajatakse Lukkoneni krundi küljele ka uus lippaed. Lubas ehitust jätkata «Nad võtsid krundi ja tee vahel oleva aia niikuinii ära ja pidid selle uuesti ehitama,» selgitas Luk-konen. «Siis nõudsin, et tehku ka külje peale aed, sest sinna tuleb ümberpööramise koht.» Tänavu kevadel pidi mees sõlmima maa müügiks riigile lepingu, kuid siis selgus, et krundi küljele pole ligi 50 000 krooni neelavat aeda plaanis ehitada. Lukkonen keeldus seejärel maatükki müümast ning vaidluse tõttu peatati mehe maal ka tee-ehitus. «Ütlesin, et peate taastama esialgse olukorra, kuid hiljem andsin kirjaliku loa tee-ehituse jätkamiseks,» nentis Lukkonen. «Muidu oli oht, et minu krundi ette jäetakse mülgas, talv tuleb peale ja ma ei saa üldse liikuda.» Sundvõõrandamise otsus jõuab vabariigi valituse istungile tõenäoliselt sel neljapäeval. Lukkoneni väitel kujuneb sundvõõrandamine riigile oluliselt kallimaks kui aia ehitus. Tema sõnul tuleb 373-ruutmeetrise maatüki eest maksta turuhinda, mis mehe hinnangul on enam kui 500 krooni ruutmeeter. Lukkoneni sõnul küsitakse niisugust hinda tema naabruses asuva elamumaa eest. Kinnisvaraportaalis City24 küll Vaidasoos elamumaad ei müüda, kuid naaberkülades olevate elamumaade eest küsitakse 350–500 krooni ruutmeetrilt. «Lisaks veel ametnike ja juristide töö, mis sundvõõrandamise protsessiga kaasneb,» märkis Lukkonen. Riigi maanteeameti peadirektori abi Tiina Reismann lausus, et laiendataval 6,9 kilomeetri pikkusel teelõigul Vaida ja Aruvalla vahel peeti maade omandamiseks läbirääkimisi ligi 40 maaomanikuga. Ainsana on maa kätte saamata vaid Lukkoneni käest. Samas märkis Reismann, et veel neli maavaidlust jõudsid sundvõõrandamiseni, mille käigus määrati maatüki ostmiseks hind. Tema sõnul muutus hind maanteeameti algselt pakutust summast vaid mõne krooni võrra. Põhimõtteline küsimus Üks neljast sundvõõrandamise kaudu maa kaotanutest vaidlustas määratud hinna veel eraldi kohtus. Mullu muudetud sundvõõrandamise seadus võimaldab riigil või omavalitsusel maa kätte saada ning alles hiljem jätkata kohtuvaidlust. «Maanteeamet on seisukohal, et maksumaksja raha eest aia ehitamine teega mittekülgnevatele piiridele ei ole kuidagi põhjendatud,» põhjendas Reismann vaidlust Lukkoneniga. «Aia ehitame juhul, kui oleme sunnitud tee-ehituse tarbeks vana aia lammutama. Nüüdseks on kinnistu sellele piirile, kus tee-ehituse käigus vana aed lammutati, uus aed ka rajatud.» Postimehe küsimusele, kas Seepter oli Lukkoneni nõutud aia ehitamise kokku leppinud või mitte, jättis Reismann vastamata. Riigile Tallinna–Tartu maantee laiendamiseks 1300 ruutmeetri suuruse maatüki 100-kroonise ruutmeetrihinnaga müünud Jaan Teearu ütles, et Seepter lubas aeda ka talle. «Kui aga asi notarini jõudis, siis öeldi, et lubajal mehel polnud tegelikult õigust midagi lubada,» meenutas ta. «Ma ei hakanud siis enam vastu punnima. Ilmselt oleks pidanud aia osas kirjaliku kokkuleppe sõlmima, kuid arvasin, et riik petma ei hakka.» Reismanni väitel oli aga Teearu puhul projekti kooskõlastuse lehel mustvalgelt kirjas – soovin kas aeda või hekki. Tema kinnitusel istutataksegi sinna hekk. Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine Vaidast Aruvallani peaks kestma järgmise aasta augusti lõpuni. |
