Veelgi enam, kohe pärast seda, kui ühes linnas õpetajaametit pidav Tiina oli jõudnud oma poja Juhaniks registreerida, kirjutasid lapse üles rahvastikuregistri inimesed ja kodukoha omavalitsus.

Linnapea saatis Tiinale isegi kutse, et tulgu temagi raekotta, kus kõik emad saavad linnalt uue kodaniku sünni puhul titeasju ning sünnitunnistuse koos 1000-kroonise toetusrahaga.

Samal teemal: Andmekaitsja: täiesti turvalisi andmekogusid pole (1)

Lapsena luubi all

Sellest päevast peale polnud Tiina oma lapse kasvatamisega üksi, vaid põnni käekäigule elasid omal moel kaasa lugematud registrid ja andmebaasid, mida on riigiametite käsutuses sadu.

Nii sai ravikindlustuse eest seisev haigekassa kohe teada, kui pisi-Juhanil läks kurk paiste ja ema temaga arstil käis.

Oma koolieelsel ajal ei jätnud Juhan registritesse siiski palju jälgi. Riik muutus palju tähelepanelikumaks, kui poiss oli kooliküps ning aabits kaenlas, esimesse klassi läks.

Koolis sai temast osake Eesti hariduse infosüsteemist. See register annab ülevaate, milliseid hindeid õpilane saab, kui palju ta on puudunud jne.

Abituriendina sattus Juhan tervisekaitsjate kaudu ka sotsiaalministeeriumi andmebaasidesse. Lugu juhtus klassiõhtul, kui poiss klassiõe Mariga sängi puges ning arstid hiljem mõlemal suguhaiguse leidsid.

Selline asi ei jäänud ka riigil kahe silma vahele. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus käsib arstil nakkushaigustest kohe tervisekaitseinspektsioonile teatada. Selleks tuleb täita ankeet, kus on lisaks patsiendi nimele ning elukohale kirjas ka töökoht või kool.

See info ei jõudnud õnneks kodust, haiglast ja tervisekaitsjatest palju kaugemale. Veidi täbaramalt läks Maril, kes pidi abordi tegema. Tema isikukood ja haiguslugu sattusid nn abordiregistrisse, mida peab sotsiaalministeerium.

Kooli lõpus pilt selge

Gümnaasiumi lõpetanud Juhanist oli riigil seega üsna selge pilt. Et poiss oli juba parajalt vana sõjaväkke aega teenima minekuks, siis tegi ta kaitseministeeriumi käsul veel läbi põhjaliku arstliku kontrolli ning riigikaitseosakond omakorda täitis ankeedi tema kui ajateenistuseks kõlbuliku kohta.

Pärast ajateenistust läks Juhan ülikooli õigust õppima, lõpetas selle ära ning abiellus sellesama kooliõe Mariga. Kaudselt oli nende pulmas ka statistikaamet, kes paariheitmise oma registrisse kandis. Asjast sai muidugi teada ka rahvastikuregister, kes uue noorpaari oma andmebaasis ära märkis.

Tööinimesena oli Juhan nüüd ka maksuameti hingekirjas. Maksuametnikud teavad isegi seda, et mehel on Harjumaal mererannas 10 hektarit maad ja lisatöö Soomes.

Kuna Juhan käib tihti välismaal, siis on tema nimi ka piirivalve andmebaasides. Pärast juhilubade tegemist ja uue auto ostmist sattus mees nendegi kümnete tuhandete hulka, kelle nimi ja pilt autoregistris.

Kohustuslikus korras seisavad Juhani andmed ka äriregistris ja krediidiinfos, sest ta on firma kaasomanik. Eesti passi omanikuna on tema andmed loomulikult ka kodakondsus- ja migratsiooniametis.

Pangakliendina ei jää uurimisorganite ees vajadusel saladuseks seegi, kui palju ja kellele Juhan raha on üle kandnud ning millises poes kaardiga ostnud. Mobiiltelefon näitab aga ära, kus ta parajasti liigub.

Paha aimamata tegi mees endale veel ka kohaliku kaubanduskeskuse ning videolaenutuse kliendikaardid, andes neile oma koduse aadressi. Peagi saabus tema ostueelistusi jälginud kaubanduskeskusest postiga pakkumine – kas ta ei taha endale odavat panni osta.

Selle aastani polnud Juhanil sooja ega külma, et riik temast nii palju teab. Mees uskus, et teda kaitseb isikuandmete kaitse seadus, mis ei lase infol arvutitest ja arhiividest lekkida.

Hoiatavad näited

Juristina kuulas ta hiljuti ära ühe Ida-Virumaal elava mehe, kelle 9-aastane poeg sai vanaonult päranduseks maad ja metsa. Ei kulunud päevagi, kui keegi helistas sellele idavirulasele koju ning temalt küsiti, kas poiss ei taha maad ära müüa. Omaeti pidanuks seda infot valdama vaid kohalik omavalitsus, kinnisturegister ning notar.

Kevadel tegi aga kaitsepolitsei kindlaks, et Tallinnas Pirital, Lasnamäel ja Kesklinnas elavate isikute nimed ja aadressid, mida Keskerakond kasutas oma valimisreklaami saatmisel, pärinesid rahvastikuregistrist.

Mais sattusid internetti üles Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide haiguslood koos infoga, mis ravi ühele või teisele patsiendile oli määratud.

Paari aasta eest sai avalikuks, et kindlustusseltsidel on infot kümnete tuhandete inimeste tervise ja vara kohta.

Nüüd loob sotsiaalministeerium üleriigilist elektroonilist terviselugude süsteemi, mis tähendab seda, et kõik andmed inimese tervise kohta muutuvad ühest kohast kättesaadavaks. Kuigi arstid peavad seda vajalikuks, pelgavad nad patsientide delikaatsete isikuandmete lekkimist.

«Suur Vend jälgib meid,» pomiseb Juhan ajalehte lugedes omaette. Hiljem arvutis elektronposti üle vaadates leiab ta oma aadressilt järjekordsed reklaamisoovitused Viagra ostmiseks ja kehakaalu vähendamiseks.

Valik registreid

Mitmetest registritest on võimalik andmeid saada ka inimestel endil. Tavaliselt on teabenõuet võimalik esitada ainult inimest ennast puudutavate andmete kohta. Osal registritel avalikud teenused puuduvad.

• Rahvastikuregister

Väljastab andmeid ka kodanikele. Andmed on avalikud isikule endale ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele ning füüsilisele ja eraõiguslikule juriidilisele isikule õigustatud huvi korral.

Internetiaadress

www. andmevara.ee.

• Maksukohuslaste

register

Andmeid väljastatakse registrist kirjaliku järelepärimise alusel maksuseadustes ettenähtud juhtudel ja korras. Internetiaadress: www.emta.ee

• Karistusregister

Andmeid väljastatakse kas kirjalikult või digitaalsidevahendite kaudu esitatud päringu alusel vastavalt karistusregistri seadusele.

• Õpilaste ja üliõpilaste register

Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus sealt saada ainult neid puudutavaid andmeid. Internetiaadress www.andmevara.ee

• Kodakondsus- ja migratsiooniameti väljaantavate isikut tõendavate dokumentide andmekogu

Avalikke teenuseid ei ole.

• Liiklusregister

Andmed sõidukite, juhilubade, juhilubade taotlejate kohta. Saab kontrollida iseenda andmeid. Internetiaadress www.ark.ee.

• Maakataster

Katastriandmetega on võimalik tutvuda maa-ameti kodulehel olevate avalike teenuste kaudu. Internetiaadress

www.maaamet.ee.

• Ärandatud sõidukite andmebaas

Avalik juurdepääs andmetele puudub.

• Ravikindlustuse andmekogu

Juurdepääs avalikele andmetele interneti teel haigekassa ja piirkondlike haigekassade kodulehekülgedelt aadressil

www.haigekassa.ee.

• Riiklik pensionikindlustuse register

Saab kontrollida oma andmeid. Internetiaadress www.ensib.ee.

Allikas: andmekogude riiklik register

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.35