Postimees: Peksu tõttu jääb aastas sündimata "2000' last

TEADE Postimees tänab katsetajaid

< 29.september 2003 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Vaba aeg
	> Horoskoop
	> Koomiks

Logi sisse


	Gallup

Kas eestlased ilmutavad välismaalaste suhtes sallimatust? (2370)

	jah
57.68%
	ei
37.09%
	ei oska öelda
5.23%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Nädala TOP
>>	Kuu TOP


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Parts tahab Savisaarelt venelastest valijad üle lüüa (17)
	Eile põles kaks saart (8)
	Kaks eile õhtul kaduma jäänud kalameest leiti surnutena
	Harju liikluspolitsei tabas reisijaid vedanud alkoholijoobes bussijuhi (1)
	Kuues avariis hukkus kaks inimest
>> Kuu TOP50




Viited

	Kuula Kuku raadiot
	uno.ee
	Miksike




Infopluss

	Eratelefonid
	Firmade telefonid
	Numbriotsing


	Saada vihje

Online uudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Peksu tõttu jääb aastas sündimata "2000' last (20)
29.09.2003 15:24
BNS

Kommenteeri | Loe kommentaare

Eestis jääb aastas sündimata ligikaudu 2000 juba eostatud last, kelle emade rasedus katkeb füüsilise vägivalla tagajärjel, selgub uuringutest "Vägivald ja naiste tervis" ning "Vägivalla mõju naiste tervisele".

Avatud Eesti Fondi ja Eesti avatud ühiskonna instituudi läbiviidud uuringutest selgus, et iga kolmas küsitluses osalenud günekoloog on puutunud kokku füüsilise vägivalla tagajärjel katkenud rasedusega.

Iga teine günekoloog tunnistab paar korda aastas kokkupuuteid rasedate naistega, keda on pekstud.

Günekoloogide hinnangul on tõsisemad füüsilise vägivalla tagajärjed suguelundite vigastused ning raseduse katkemised.

Teised meedikud, näiteks perearstid, traumatoloogid ja psühhiaatrid peavad kõige sagedasemaks füüsilise vägivalla tagajärjeks verevalumeid näo ja keha piirkonnas ning raskematel juhtudel torke- ja lõikehaavu ning luumurde.

Üle poole küsitlusele vastanud meedikutest kinnitas, et on oma igapäevatöös puutunud kokku naistega, kes kannatavad kodus korduva vägivalla all.

Naiste vastu kasutavad vägivalda enamikul juhtudel nende elukaaslased ja abikaasad.

Üks uuringu läbiviijatest Iris Pettai nentis, et uuringu tulemuste põhjal on suur osa vägivallaohvritest vabaabielus. "Tekkis küsimus, kas see on täiendav motiiv vägivalla puhul, kuid ilmselt on see kaasaja tendents, et nooremad naised elavad rohkem vabaabielus kui abielus," tõdes ta.

Kõige suuremaks riskigrupiks nii seksuaalse kui füüsilise vägivalla puhul on kuni 30-aastased naised.

Uuringute alusel sai Eestis aasta jooksul vägivalla tagajärjel vigastada 41.000 naist, neist 7000 raskelt. Iga viies naine tunnistas, et on viimase aasta jooksul kogenud vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda.

Kaks kolmandikku ohvritest ei otsi pärast vägivalla kogemist kohe abi ning enamusel vägivallaohvritest on mõni pikaajaline tervisehäire või pidev stress ja pingeseisund.

Uuringus "Vägivald ja naiste tervis" osales 1006 inimest vanuses 15-74, neist 538 naist ja 468 meest. Uuring viidi läbi tänavu mais ja juunis. Uuringu eestvedajad olid Iris Pettai ja Ivi Proos.

Uuringus "Vägivalla mõju naiste tervisele" osales 163 meedikut, neist enamik günekoloogid ja ämmaemandad. Uuring viidi läbi tänavu kevadel. Uuringu eestvedajad olid Iris Pettai ja Helve Kase.