| Selles kinnitatakse, et Balti riikides kompaktselt elaval venekeelsel kogukonnal arvukusega kaks miljonit inimest on õigus nõuda rahvusvahelistes dokumentides määratud inimõiguste ja vabaduste kindlustamist, ütles ürituse korralduskomitee liige Andrei Krasnoglazov BNS-ile. «Nende vabaduste ja õiguste eiramine toob kaasa kodanikuühiskonna lokaalsed kriisid, sellised nagu aprillisündmused Eestis,» märgitakse pöördumises. Avalduses viidatakse ka Teise maailmasõja tulemuste ümbervaatamise katsete lubamatusele, sest see tähendab pöördumise koostajate hinnangul Euroopa tsiviliseeritud väärtuste kogu kompleksi demonteerimisest. Pöördumine on adresseeritud Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Euroopa Parlamendile, kellele tehakse ettepanek anda hinnang neonatslike vaadete ja sümpaatiate levikule Baltimaades. Dokumendi autorid viitavad samas, et on avatud mis tahes koostööks euroopalike väärtuste levitamisel ja kinnistamisel. Vene kaasmaalaste Balti regiooni eilsel konverentsil võeti vastu ka resolutsioon, milles nõutakse Vene kaasmaalaste diskrimineerimise lõpetamist ja tõelise integratsiooni alustamist. «Reaalse integratsiooni probleemide lahendamine ning Vene kaasmaalaste diskrimineerimise lõpetamine on alus riikidevaheliste suhete normaliseerimisel Venemaaga,» kinnitatavad selle autorid. Konverentsil osalenute sõnul on praegu esimest korda on kujunenud unikaalne olukord, kus enamik välismaal elavaid kaasmaalasi suhtub Vene võimudesse positiivselt, mis annab Venemaale võimaluse kasutada ka neid ressursse Resolutsioonis juhitakse tähelepanu vajadusele kaitsta vene rahva, Venemaa rahvaste ja välismaal elavate Vene kaasmaalaste väärikust ning väljendatakse muret Moskva patriarhaadile alluva Vene õigeusu kiriku varaliste probleemide lahenduse venimise pärast. |
