Urve Eslas: kadunud lapsed ja e-riik
29.08.2007 00:01
Urve Eslas, Postimees
|
| |
|
 |
Urve Eslas |
|
|
Riigikontroll auditeeris haridus- ja teadusministeeriumi tegevust koolikohustuse täitmise tagamisel ja tegi üsna hämmastavaid avastusi. Kui võrreldi ministeeriumi andmetel koolis käivate laste arvu rahvastikuregistris olevate koolikohustuslike laste omaga, selgus, et need kaks erinevad üksteisest üsna arvestatavalt.
Tuleb välja, et aasta alguses oli Eestis 3847 last, kes peaksid koolis käima, kuid kelle nime pole üheski Eesti kooli õpilaste nimekirjas. Arvestades, et eelmisel õppeaastal omandas põhiharidust vähem kui 130 000, on tegu hirmuäratavalt suure arvuga.
Isegi kui eeldada, et neist suur osa on lapsed, kes elavad püsivalt väljaspool Eestit ja käivad mujal ka koolis, jääb ometi ligi 1500 last, kes tõenäoliselt küll siin elavad, kuid ei ole mingil põhjusel kooli jõudnud või on sealt enne põhikooli lõpetamist lahkunud. Pistelise kontrolli tulemusena võib arvata, et vähemalt osa neist on asotsiaalse taustaga peredest.
Riigile tähendab see aastas 150 miljonit krooni raisatud raha, mis on makstud õpetajatele palgarahaks tundide eest, kuhu lapsed kohale pole tulnud, lisaks kulud suurema sotsiaaltoetuste vajaduse tõttu. 1500 lapele tähendab see aga täitumata unistusi ja realiseerimata andeid.
Probleemist ühe poole moodustavad põhjused, miks lapsed koolis ei käi.
Probleemi teine pool on aga tunduvalt laiem. Uurimaks haridusest eemale jäämise põhjuseid, on vaja teada, kui palju lapsi koolikohustust ei täida, kus need lapsed elavad, milline on nende vanemate majanduslik seis ja millised probleemid on lastel varem edasijõudmisega olnud.
Riigikontrolli hinnangul pole aga haridus- ja teadusministeeriumil koolikohustuse mittetäitmise jälgimiseks andmeid ja arvestus koolikohustuslike laste üle on puudulik. Teisisõnu – ei ole võimalik rääkida probleemi lahendamisest, kui ei ole infosüsteemi, mis ühendaks endas eri ministeeriumide andmebaasides sisalduvat informatsiooni. Tundub mõneti hämmastav, et e-riigis, kus isegi valimised toimuvad elektrooniliselt, ei ole peetud võimalikuks luua ühtset andmebaasi, kus saaks arvestust pidada kõigi koolikohustuslike laste üle.
Haridus- ja teadusministeeriumi pakutud hariduse infosüsteemi ja rahvastikuregistri ristkasutus oleks vaid osa lahendusest. Vaadates «kadunud laste» jaotumist maakonniti, võib oletada selle taga peituvaid sotsiaalseid probleeme. Seetõttu tuleks kindlasti kaaluda ka sotsiaalministeeriumi kasutuses olevate andmebaaside kaasamist.
|
|
|
|
|
