Kui veel sajand tagasi peeti Eestis lehmi pigem sõnniku kui piima pärast, siis pärast mineraalväetiste triumfi sai sõnnikust loomapidamise tülikas kõrvalprodukt. Kuidagi tuleb sellest vabaneda, aga mitte niisama laudast välja vedades. Suured betoontünnidTänavu suve seisuga on Eestis umbes veerand miljonit veist, 345 000 siga ja kümneid tuhandeid muid farmiloomi. Kui arvestada, et üks lüpsilehm tekitab aastas umbes 23 kuupmeetrit vedelsõnnikut, toodavad ainuüksi piimakarjad aastas umbes kuus miljonit kuupmeetrit pruuni läga, mis võib rikkuda õhku, põhja- ja pinnavett. Farmide läheduses pahatihti leviv lehk paneb inimesi nina krimpsutama, sõnnikust reostatud kaevuvee joomine toob aga organismis kaasa tõsisema reaktsiooni. Tõsi on see, et suurema farmi sõnnikuleke võib tuua kaasa suisa keskkonnakatastroofi. Nagu ohtliku aine puhul ikka, sarnanevad tuumajaama või raketibaasiga ka viimasel ajal Eesti eri paikadesse järjest hoogsamalt kerkivad hiiglaslikud betoontünnid. Hoidlad mahutavad tihti tuhandeid kantmeetreid sõnnikut ning on tehtud nii, et sõnnik ei lekiks pinnasesse ega paiskaks õhku mürgiseid gaase – need on veekindla põhjaga ja pealt kaetud rajatised. «Siiani oleme ladestanud oma sõnniku aunadena põllule,» nentis Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel Bulitko, kelle kinnitusel valmib Raplamaale seemendusjaama 200 pulli tarvis juba septembri alguseks Eesti esimene katusega tahesõnnikuhoidla. Bulitko lisas, et keskkonnanõuete ja MAKi toetuseta oleks jäänud uus sõnnikuhoidla arvatavasti tegemata. Järvamaa talunik Raigo Tops sai oma 700 kantmeetrit mahutava vedelsõnnikuhoidla valmis juba kolme aasta eest. Hoidla rajamise vajadus tekkis mehel siis, kui tema piimakari läks üle vabapidamisele. Mees tunnistas, et pärast uue sõnnikuhoidla valmimist nõuab sõnnikumajandus palju vähem aega ja jõudu. Sealäga energiaks Seda, et peale keskkonnanõuete täitmise teeb uus sõnnikuhoidla ka taluniku igapäevatöö kergemaks, kinnitas Ida-Virumaal 150 veist pidav Kaido Roos, kelle uuel sõnnikuhoidlal on juba põhi valatud ja seinad püsti: «Naabritega pole haisu pärast ütlemist olnud, aga endal on ütlemist. Nüüd saab asi palju ninasõbralikumaks.» Ida-Virumaa seakasvatajal ja lihatöötlejal Kaido Jägeril on sõnnikumajandusega sootuks tõsisemad plaanid. Praegu käib Jägeri juhitava ettevõtte AS Sigwar sigala juures 4000-tonnise mahuti projekteerimine, mille tulemusel saab ettevõte hakata sealägast elektri- ja soojusenergiat tootma. Seda jätkub rohkem kui 4000 loomaga sigala tarvis ja jääb üle ka Eesti Energiale müügiks. Jägeri sõnul on ka Sigwaris seni kasutusel olnud lägamahutid keskkonnanõuetega vastavuses ning haisuprobleeme pole nende kandis üles kerkinud. Sealäga on ka varem tema ettevõttes leidlikult ära kasutatud: see segati põlevkivikoksi ja turbaga ning saadi seeläbi põldudele head väetist. Sõnnikuhunnikud haisevad kõikjal Eestis üha vähem, sest nende hoidlate ehitamise buum on täies hoos – tänavu juunis maksti Eesti loomapidajatele 945 sõnnikuhoidla kordategemiseks 113,5 miljonit krooni toetust. Mullused andmed vastavalt 819 hoidlat ja 92 miljonit. |
