«Antud otsus loob hea pretsedendi teiste riikide jaoks, mis varem kuulusid Nõukogude Liidu koosseisu,» sõnas Laptev neljapäeval Interfaxile.

«On väga rõõmustav, et see sündmus langes kokku Juri Andropovi (KGB kauaaegne juht, hiljem kompartei peasekretär) 90. sünniaastapäevaga,» lisas Laptev.

Kaks endise Nõukogude Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) töötajat võitsid Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Leedu riiki, kuna kohtu hinnangul piirati Leedus põhjendamatult nende õigusi.

Peaprokuratuuri organiseeritud kuritegevusega võitlemise osakonna eksprokurör Kestutis Džiautas ning Šiauliai maksuameti endine inspektor Juozas Sidabras esitasid EIK-le oma kaebuse viis aastat tagasi, kui Leedus jõustus seadus, mis piirab endiste KGB-laste õigust töötada mitmetes valdkondades.

Nad osutasid, et sellega rikutakse nende õigust mitte olla diskrimineeritud ning eraelu puutumatusele.

Pärast nelja-aastast käsitelu otsustas kohus, et Leedu on rikkunud inimõiguste konventsiooni, keelates endistel KGB-lastel kümne aasta vältel erasektoris tööleasumise ning mõistis mõlemale välja 7000 euro suuruse hüvitist ja 5000 eurot advokaaditeenuste eest tasumiseks.

EIK referendi Dovydas Vitkauskase sõnul ei tohi inimeste õigust tööotsimisele erasektoris piirata samadel alustel nagu riiklikus. Tema sõnul ei tohi isiku lojaalsusel riigi suhtes, tema sidemetel KGB-ga olla mingit tähtsust tema tööleasumisel erasektoris.

«Kui riik ei muuda seadust, siis tuleb palju sarnaseid kohtuasju ning kaebuste esitajaid,» märkis ta.

1999. aasta novembris võttis Leedu seim vastu seaduse, mille kohaselt ei tohi eks-KGB-lased kümne aasta vältel töötada riigiametites, sõjalistes struktuurides, tollis, õigusvallas, pankades, sidesüsteemis, haridusasutustes. Seadus kuulutas KGB kuritegelikuks organisatsiooniks.

Pärast seaduse jõustumist kontrolliti ligi 320 inimese tausta, tööpiirangud rakendati 88 inimese suhtes, kellest 20 vaidlustasid oma vallandamise Leedu kohtutes.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3