Aerofloti esindajad ise mõistsid aga valitsuse otsuse hukka, väites, et Venemaa peab lennufirmat kindlalt enda käes hoidma, kuna vastasel juhul libiseks kunagine maailma suurim lennukompanii välismaalaste omandusse.

Aerofloti otsus tuli vastureaktsioonina valitsuse otsusele, mille kohaselt müüakse aastatel 2005 kuni 2007 riigi kontrolli all olevad firmad, et suurendada riigieelarvet.

Valitsus võib juba sel aastal müüa osa oma 51,2-protsendilisest osalusest Aeroflotis. Venemaa majandusarengu ministri German Grefi sõnul teeb valitsus lõpliku otsuse Aerofloti saatuse kohta enne 1. oktoobrit 2004.

«Me peame erastama Aerofloti, et parandada selle juhtimise efektiivsust ja tulemuslikkust,» teatas Gref.

Kuigi nõukogudeaegne hiidfirma jagunes pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist väiksemateks kompaniideks, domineerib Aeroflot endiselt Venemaa rahvusvaheliste lennureiside turul ning on riigi suurim lennufirma.

Aerofloti puhaskasum 2003. aastal oli 137 miljonit dollarit, mis on 54 protsenti rohkem kui aasta varem. Aeroflotiga sõitis eelmisel aastal 5,9 miljonit reisijat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5