Kui eesti naised teevad kodutöid keskmiselt 4 tundi päevas, siis nende mehed kulutavad sellele 2,2 tundi. Eesti naisi edestavad vaid Sloveenia sookaaslased, kes teevad kodutöid keskmiselt 4,24 tundi, samas kui sloveenia meestel kulub selleks 2,24 tundi.

Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse osakonna nõuniku Ülle-Marike Papi arvates on samas tähelepanuväärne, et eesti ja sloveenia mehed on kodutööde mahu poolest teiste riikide meestega võrreldes ühed töökamad, sest mujal teevad mehed kodutöid veelgi vähem.

Kõige napimalt kulutavad kodutöödeks aega saksa ja prantsuse mehed, vastavalt 1,52 ja 1,53 tundi päevas.

Eesti naturaalmajandus

Papi arvates kõneleb ülaltoodud näitaja ilmselt sellest, et eesti kodudes valitseb naturaalmajandus ja ära tehakse seegi töö, mida mujal teevad spetsialistid, olgu selleks siis koduremont või autoparandus.

Inimeste ajakasutust uuriv sotsioloog Malle Järve on samas veendunud, et see Eurostati uuring lükkab ümber laialtlevinud müüdi ülekoormatud eesti meestest, kelle elu olevat pingelisem kui naistel, olgugi et meeste palgaline tööaeg on naiste omast ligi tunni võrra pikem.

«Kuigi meeste tasulise töö ajaline koormus ületab reeglina naiste oma, on naiste tasuta koduste tööde panus oluliselt suurem ja tulemusena ka vaba aja hulk väiksem,» kirjutas Järve ajakirjas Ariadne Lõng.

Järve osutas, et kõige vähem aega kodutöödele kulutavad naised Norras ja Soomes, kõige rohkem Sloveenias, Eestis ja Ungaris.

Eurostati uurimus väidab muu hulgas sedagi, et eestlased on kehvad suhtlejad, vaatavad palju televiisorit ja on Euroopa ühed suuremad unimütsid.

Eesti juhib Eurostati edetabelit siiski ühes valdkonnas, milleks on vähene suhtlemine. Nii kulutab eesti naine oma vabast ajast suhtlemisele vaid 13 ja mees 11 protsenti. Konkurentsitult suurimad suhtlejad elavad uuringu kohaselt aga Norras, kus naised pühendavad suhtlemisele 34 ja mehed 26 protsenti vabast ajast.

Prantslaste uni

Eesti naised magavad keskmiselt kaheksa tundi ja 23 minutit ööpäevas ning mehed minuti võrra vähem. Suurimad magajad on prantslannad, kes veedavad une rüpes ööpäevas keskmiselt kaheksa tundi ja 38 minutit.

Euroopa kõige tagasihoidlikumad magajad on rootsi ja norra mehed, kes kulutavad sellele vastavalt seitse tundi ja 52 ning seitse tundi ja 53 minutit ööpäevas. Ka naiste seas juhivad vähese unega Rootsi ja Norra, kus magatakse umbes kaheksa tundi ööpäevas.

Televiisori vaatamisel on rekord ungarlaste käes: ungari naised veedavad teleka ees 56 ja mehed 51 protsenti oma vabast ajast. Suured telekahuvilised on ka sellele 49 protsenti oma vabast ajast kulutavad briti mehed, kellele eesti mehed ja naised jäävad alla vaid ühe protsendi võrra.

Kõige vähem vaatavad telekat norrakad, norra naised kulutavad sellele 29 ja mehed 35 protsenti oma vabast ajast.

Statistikaameti sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kase kinnitusel on Eesti-poolne uurimus valminud aastail 1999–2000.

Selliseid uurimusi korraldatakse tema sõnul suhteliselt harva, tavaliselt kord kümne aasta jooksul, kuivõrd tegemist on kuluka uuringuga, mis ei tugine küsitlusele, vaid uuritavate täpsetele üleskirjutustele oma päevastest tegevustest. Eurostat neid uuringuid Kase sõnul ei finantseeri.

«Osa riike, kes on nüüd raha leidnud, alles viivad seda uuringut läbi, nende hulgas Läti ja Leedu,» sõnas Kask.

Eurostati teisipäeval avaldatud uurimus käsitleb inimeste ajakasutust Belgias, Saksamaal, Eestis, Prantsusmaal, Ungaris, Sloveenias, Soomes, Rootsis, Suurbritannias ja Norras.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.45