Kogu ettevõtmise orienteeritus vesisele keskkonnale paistab välja kohe restorani sisenedes. Söögisaali ilmestab seinasuurune akvaarium, milles hõljuvad ringi neoonvärvilised kalad. Sisekujundusest õhkab tugevat 90ndate hõngu: tumedad külmad toonid, sügavlillad toolid ja jäikvalged laudlinad. Laest põrnitsevad sind tublisti meetrise läbimõõduga peegelpoolkerad, kust heiastuvad lauad ning kõik sööjad. Mul on tunne, et olen midagi sellist kunagi Minskis näinud. Jõnka atmosfääri korvab Mezzos ütlemata sõbralik ja kena teenindus. Ettkandjaneiu ei jaga toitude kohta just eriti rikkaliku teavet (no aga koht on ka alles paar kuud avatud!), aga on muidu hästi lahke ja sooja olemisega. Aga ihule lähemale, nagu ütles Maupassant. Panime Mezzo merelisuse proovile ja valisime peaasjalikult kalaroogi. Bouillabaisse’i vürtsikas punases leemes ulpis igasugu mereelukaid, karpe ja kalatükikesi. Kuuldavasti olla Marseille’ kandis nõutav ka kaheksajala olemasolu, aga seda looma Mezzos ei leidnud. Crêpe suitsuangerja ja mahedate marineeritud pirnidega maitses võib-olla liialt mahedalt, isikupära kippus väheks jääma. Piduliku nimega elitaarne koharull saabus suurel soojal taldrikul ja oli kaunis pude. Aga noh, koha on õrn kala kah. Siiski võiks toidul pärast kuumutamist ka mingi iseloomulik struktuur olla. Sama käis porrulaugu ja isegi riisi kohta – Arteri hamba jaoks oli kõik natuke «üle tehtud». Aga maitse üle oleks küll patt nuriseda. Sahvtine salsa sekundeeris ilusti, kuid ei varjutanud puravike ja kala hõrku maiku. Kuigi veekeskuse restoranis on rõhk kalaroogedel, langes kaaslase valik kreemjuustutäidisega kanafilee kasuks. Toorsuitsupeekonisse mähitud kanafilee võinuks pannilt taldrikule jõuda mõned minutid varem, vältimaks üleküpsetamist. See-eest röstitud köögiviljad maitsesid hõrgult ja kukeseenekastmest tahtnuks taldriku lausa puhtaks lakkuda. Nagu paljudes Eesti provintsirestoranides, on Mezzo portsud parajad teomehele. Pärast kahte rooga tekkis vajadus leiba luusse laskma heita, magustoidule ei jaksanud mõeldagi. Hinnad on Mezzos väärikad, kahe inimese eine koos kahe pokaali veini ja ühe õllega viis rahakotist üle 700 krooni. Muide, samas majas asub ka peresõbralikum söögikoht Arabella, kus pitsade-praadide-pannkookide hind ei ületa sadat krooni.
Arter sõi: mahedate marineeritud pirnidega: 135 krooni pikantne vääriskalade ning koorikloomadega supp: 80 krooni täidetud kanafilee toorsuitsupeekonis, röstitud köögiviljad ja kukeseenekaste:180 krooni - Elitaarne kohafileerull maheda ürdikastmega ehk võis praetud porrulaugu ja puravikega täidetud mahlane kohafilee, värviküllane salsa ning metsik riis:190 krooni
|
