|
Eriti suur lärm Mikko blogikäsitluse peale tõusis Rootsi meedias, kus
väideti, et Euroopa Liit plaanib hakata blogijaid registreerima ja nende üle
arvet pidama.
EUobserver kirjutas reedel, et kõigi poliitiliste leeride esindajad ja enamik
suurematest meediaväljaannetest iseloomustasid sellist kava kui järjekordset
näidet Suure Venna stiilis nuhkimisest inimeste igapäevaelus ning Eesti saadikut
võrreldi Rumeenia diktaatori Nicolae Ceausescuga.
Hiljem lehed küll täpsustasid, et ettepanek blogide teemal pärines
kuuvanusest meediapluralismi raportist ehk dokumendist, millel pole erilist
seaduslikku kaalu ning et selle eesmärk oli täpsustada blogijate õiguslikku
olukorda, ent selleks ajaks oli Rootsi meedias blogide teemal juba tuline debatt
vallandunud.
Mikko, kelle sõnul võis kirglikku debatti oodata, kuna tema raport käsitleb
blogiteemat Euroopa Liidus ametlikult esmakordselt, ütles Rootsi ajakirjanduse
reaktsiooni kommenteerides Postimees.ee’le, et sealne meedia jäi raportit
kajastades pealiskaudseks ning kohati oli edastatud info lausvale, millele oli
sunnitud reageerima lausa Rootsi pressibüroo Euroopa Parlamendis.
«See kõik kinnitab meedia mitmekesisust käsitlenud raporti põhisõnumit –
tänapäeval on infoedastamise kiirus läinud üle mõistuse suureks. Tausta ei
uurita ning selle tagajärjel kannatab sisu kvaliteet ning lugejaid eksitatakse,»
ütles ta.
Mikko kinnitusel oli tema raporti põhiteema meedia mitmekesisus ja selle
kaitsmine ning blogide küsimust on seal puudutatud põgusalt, kuid see oli
ajendatud soovist blogisid ja blogijaid kaitsta, kuna need on muu hulgas
vajalikud demokraatia edendamiseks.
«Kõik, mis on demokraatiale hea, on hea Euroopale ja blogide puhul on mõte
selles, et me fikseerime, et blogid on olemas, et see on hea kui üks uus
võimalus informatsiooni saamiseks ja info levitamiseks, aga me samal ajal
viitame ka sellele, et kõik, mis on seotud blogindusega, ei ole selge.»
Blogide raportisse lisamise ajendiks said kaks küsimust. Blogide
registreerimine ei ole kunagi kõne all olnud ning Mikko ei pea seda vajalikuks
ega võimalikuks, küll aga arvab ta, et blogosfääris peaks kvaliteedi huvides
senisest enam kasutama vabatahtlikku sildistamist.
«See tähendab, et autorid saavad ise soovi korral oma blogi sildistada. Kui
vaadata Eesti blogiportaali blog.tr.ee, näeme, et midagi sarnast juba tegelikult
toimib.» Sildistajateks on seal lugejad, kes liigitavad blogid erinevatesse
kategooriatesse nagu näiteks poliitika, isiklik, fotograafia jne.
Mikko aplodeerib neile blogijatele üle maailma, kelle puhul ta teab, et nad
püüavad seista demokraatia eest, kes püüavad interneti kaasabil anda maailmale
teada, kui toimub inimõiguste räige piiramine, kui politsei ja sõjavägi teevad
liiga.
Ent ta ei soovi lugeda selliste inimeste blogisid, kes õiendavad oma
isiklikke asju läbi küberruumi, mistõttu tahabki ta, et lugejatel oleks kergem
orienteeruda ning saada teada, millist üks või teine blogi kirjutab.
«Raport viitab võimalusele, et sarnane sildistamise süsteem võiks toimida
nii, et sildistajaks on autorid ise, ja seda loomulikult vabatahtlikult.
Sellised nö kvaliteedimärgid täpsustaksid lugejale, mis on blogi eesmärk ning
kes on autor,» ütles Mikko, lisades, et Eestiski on palju blogijaid, kelle puhul
on nende valdkond täpselt teada ning neid autoreid tuntakse ja austatakse.
Teiseks väga tähtsaks küsimuseks peab Mikko enda kinnitusel blogijate õiguste
kaitset, kuna teab nii Eestis kui mujal Euroopas mitmeid juhtumeid, kus blogisid
kasutatakse muu meedia poolt lihtsalt ära, kuna autorile ei viidata, õiglaselt
väljateenitud tasust rääkimata.
«Selline olukord tekitab minus küsimuse, kuidas kaitsta blogijaid
sisuvarguste eest? Kuidas tagada, et blogijad kui osa meediast, saaksid pildi,
uudise vms eest viidatud või tasustatud?»
Eesti võiks
blogimaailmas teed näidata
Viimastel aastatel on blogimine Eestis väga populaarseks muutunud. Mikko
tervitab, et Eesti on infotehnoloogilises valdkonnas eesrindlik, et Eesti näitab
eeskuju, kuidas saab meediamaastikku rikastada. «See on rikastamine,» rõhutas
ta.
Seejärel lisa ta, et Eesti võiks olla ka eetilises aspektis eesrindlik,
tegeledes blogide küsimusega just esimesena ja kõiki tahke silmas pidades.
Mikko hinnangul hakatakse blogiteemaga tegelema just siis, kui tõuseb esile
konkreetne juhtum. «Nüüd on meil see olemas Jaan Kundla blogi juhtumi näol ning
ühiskonnas on tekkinud küsimused ja ma arvan, et ka head lahendused on lähiajal
tulemas. Sest kui ei ole sellist sündmust, mis tekitaks mullistuse, seni sa nagu
ei tulegi selle peale.»
Mikko raportis välja käidud meediaombudsmani roll oleks blogiruumis osaliselt
ka nn politseiniku rolli täitmine.
Ombudsman peaks eurosaadiku sõnul jälgima seda, et demokraatia oleks kaitstud
läbi meedia, et ta vastutaks ühiskonnas toimiva meediamaastiku eest sellisel
kujul, et demokraatia ja põhiõigused oleks tagatud. Blogija puhul on selleks
põhiõiguseks sõnavabadus, kohustused algavad aga sellest, et blogija ei tohi
riivata kaaskodanike tundeid ega eneseväärikust.
Kas ombudmanil peaks olema õigus ka näiteks blogi- ja üldse meediaruumis
vääriti käitujaid kuidagi sanktsioneerida, peaks Mikko sõnul olema Euroopa
Komisjoni otsustada.
Samaaegselt Mikko meediaraportiga valmistab Euroopa Komisjon kolme ülikooli
teadlaste abil ette oma raportit. Kaasatud on Ungari, Rootsi ja Belgia
ülikoolide meediaeksperdid, kes töötavad välja meediapluralismi käegakatsutavaid
ja konkreetseid mõõdikuid, selgitamaks välja, mis asi see on.
Euroopa ülikoolide teadlaste ettepanekud Euroopa Liidule peaksid selguma
eeloleval sügisel.
Eestiski levinud poliitikute blogide kohta ütles Mikko, et kui nende eesmärk
on muuta maailma paremaks, ei saa olla nende vastu midagi. «Aga kui tegeletakse
vastaste osava alandamise ja enda osava upitamisega, siis on see samasugune
madal käik nagu teine blogija, kes tegeleb teiste eraelu detailidega,» sõnas
Eesti saadik Euroopa Parlamendis.
Marianne Mikko meediaraporti projekti saab lugeda siit.
|
