Eile õhtuni oli presidendikandidaatide «võistlustules» Toomas Hendrik Ilves (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE)), Jaak Aaviksoo (SDE ja Res Publica), Ene Ergma (Res Publica), Paul-Eerik Rummo (Reformierakond), Jaan Manitski (Isamaaliit), Enn Eesmaa (Keskerakond) ja Aadu Must (Keskerakond). Riigikogus esindatud viie partei juhatused panid eile need seitse oma eelistusjärjekorda ja neid edetabeleid ühiselt kokku pannes langesid konkurentsist keskerakondlased ja reformierakondlane Rummo. Kurvastav kambakas Keskerakonna aseesimees Ain Seppik nimetas juhtunut «kambakaks». «Eks seda oli ka oodata olukorras, kus kaks erakonda [Isamaaliit ja Res Publica] saavad anda eraldi punkte, aga tegelikult on erakonnad ühinemas,» nentis Seppik. Seppiku sõnul erakonda selline kambakas kurvastab ja tema hinnangul näitab see poliitilise kultuuri puudumist. «Olukorras, kus Keskerakonna hääled saavad valimistel kaalukeeleks, on selline käitumine inetu,» märkis Seppik. Ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar nimetas sellist pööret ootamatuks ja teiste ärategemissooviks, siiski kinnitas ka tema sarnaselt Seppikuga, et Keskerakond ei lahku ühise presidendikandidaadi leidmise protsessist. «Meist nii lihtsalt lahti ei saa,» sõnas Seppik. Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi ütles, et Keskerakonna kandidaatide väljajäämine polnud kambakas, vaid asjade loogiline käik. «Me peame andma endale aru, et lõppkokkuvõttes jääb järele ainult üks kandidaat. Lõpuks jääb meile selline olukord, kus viiest fraktsioonist neljal ei ole niikuinii oma kandidaati,» selgitas Veskimägi. Veel ollakse optimistlikud Kuna Keskerakond pole varjanud oma toetust ka Rahvaliidu presidendikandidaadile Arnold Rüütlile, siis on poliitkuluaarides pikalt spekuleeritud, et praegune kandidaadiotsimine on kõigest farss. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Rain Rosimannus teatas sellise spekulatsiooni peale: «Täna istub ühise laua taga 85 häält, miks me ei peaks jõudma 68 hääleni (niipalju on vaja, et riigikogus presidenti ära valida – toim). Loodetavasti on need 85 häält lõpuks ühe nime taga ja selle nimel me praegu ka tegutseme.» Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees Eiki Nestorgi ei soostunud edasisi ühiskandidaadi otsinguid mõttetuks nimetama. Tema sõnul leppisid kõik viis parteid kohe alguses sõelumisprotseduuris kokku ja teada oli seegi, et ühel hetkel on pole enamikul neist oma kandidaati jätkamas. Mis saab
edasi? • 19. juulil valitakse neljast kandidaadist välja kaks • 3. augustil peaks selguma erakondade ühiskandidaat • 28. augustil on riigikogus presidendivalimiste esimene voor • Kui riigikogus valimine ebaõnnestub, koguneb septembri lõpus valijameestekogu, kus astub mängu president Arnold Rüütel Allikas: PM Arvamus Meie eesmärgiks on valida Eestile võimalikult hea president ja teha seda võimalusel juba Riigikogus. Täna (eile – toim) lõppenud voor neid võimalusi ei vähendanud. Erakonnad pidasid kokkulepitud protseduuridest korrektselt kinni ning istutakse jätkuvalt ühise laua taga. Seega on võimalus endiselt olemas, ehkki kõik mõistavad, et ülesanne ei ole kergete killast ja võib ka liiva joosta. Rain Rosimannus
Reformierakond |
