«Venemaa järskudes reageeringutes on tarbetuid liialdusi,» kirjutas ajaleht kolmapäeval. «Nii Eesti kui ka Läti on kinnitanud, et ei ole piirilepingute dokumentides esitanud territoriaalseid nõudmisi, nagu Moskva väidab.»

Samal teemal: Ilves pöördub piirileppe asjus Euroopa Liidu Nõukogu poole (21)

Leht meenutas, et Eesti ja Läti suhted Venemaaga on kogu selle aasta alguse kõikunud lootuste ja lootusetuse vahel. Viimaste aastate Balti-poliitika kõva liin ei toonud Moskvale kasu ja kevade lõpu poole oli juba näha märke võimalikust suunamuutusest.

Lõpuks naasti siiski vana juurde ning Venemaa on poliitilistel põhjustel külmutanud sisuliselt juba valmis piirilepped Eesti ja Lätiga.

Helsingin Sanomat tõdes, et Venemaa ei taha tunnistada Balti riikide kunagist okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, kuid Läti valitsus ja Eesti riigikogu otsustasid lisada piirilepetele viited minevikus toimunud ebaõiglusele.

Põhjanaabrite suurim päevaleht nentis, et Soome hinnangul ei kaasne riigikogu otsusega selliseid nõudmisi, mille alusel võiks piirlepete ratifitseerimisest keeldumist põhjendada.

«Ka suurim osa EL-i riike arvab, et ühendus võib hakata Venemaaga viisavabaduse üle läbi rääkima alles siis, kui Venemaa kõik piirid EL-iga on määratletud,» lisas Helsingin Sanomat.

Ajalehe Turun Sanomat juhtkirja hinnangul on piirilepete ratifitseerimise takerdumise peapõhjus minevik.

«Kremli praegused võimulolijad ei toeta käsitlust, mille kohaselt olid Eesti ja teised Balti riigid aastakümnete jooksul Nõukogude Liidu poolt ebaseaduslikult okupeeritud,» tõdes juhtkiri.

Leht lisas, et Moskva juhtide käitumine viitab ajaloolisele traumale.

«Putini valitsemise aastatel on Nõukogude Liitu hakatud suhtuma kui rehabiliteerimise objekti, mille tähtsuse taastamist ja pärandi ülistamist kasutatakse poliitilise taktika eesmärkidel,» nentis Turun Sanomat.

Etelä-Suomen Sanomat meenutas, et piirilepped Eesti ja Venemaa vahel olid juba ammu valmis, kuid Moskva venitas nende allkirjastamisega, kasutades neid väljapressimiseks nii Eesti venekeelse vähemuse kui ka läänesuunalise poliitika küsimustes.

Ajaleht väljendas imestust Venemaa välisministri Sergei Lavrovi väite üle, et riigikogus lisatud preambula võimaldaks Eestil esitada territoriaalseid nõudmisi.

«See väide lonkab,» kirjutas leht. «Just Eesti oli valmis loobuma kunagistest aladest Narva jõe taga ja Petserimaal.»

Juhtkiri nentis, et tüli juures on põhiprobleemiks Venemaa suutmatus oma minevikku ausalt hinnata. «Seda on aeg-ajalt tunda saanud ka soomlased,» lisas ajaleht.

Etelä-Suomen Sanomat kirjutas, et suurriiklikus minevikus elavad Venemaa poliitikud satuvad üsna kergelt ülbusse. Samas avaldas juhtkiri lootust, et kunagi koidab ka Moskvas aeg, mil tõsiasju hakatakse tunnistama.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.83