| |
|
 |
Foto: Küllike Rooväli |
|
Rahvalauliku lahkumine
(5)
28.06.2004 00:01
Neeme Korv
Rein Veidemann
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Ott Arder
26.02.1950 – 26.06.2004
Hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid, mida minna ei lasta. Küllap siis on meil väga neid vaja, sest nad leiavad aja, külastavad meid taas. Hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid, mida minna ei lasta. Küllap siis meie vajame neid, sest nad tulevad taas, kas sa ootad või ei.
/.../
Ott Arder, «Suudlus läbi jäätunud klaasi» Laupäeval lahkus meie hulgast luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija Ott Arder. Ta oli puhkamas Hiiumaal Kassaris, nagu suviti ikka. Midagi iseäralikku polnud ka selles, et ta külmas meres ujumas käia tavatses. Paraku tahtis saatus, et laupäevane kord oleks viimane. Arder jäi mere rüppe, sündmuse pealtnägijad ei suutnud teda päästa. Kolmkümmend aastat vabakutselise literaadi elu murdus lainetes. Metsa läksid sa... Ott Arder võiks vabalt väärida rahvalauliku tiitlit, sest suuresti just tänu koostööle Eesti levimuusikaansamblitega tunneb iga eestlane vähemalt mingit osa Arderi loomingust peast. Arderi tekstidele on laule loonud Priit Pihlap, Andres Valkonen, Rein Rannap jpt popheliloojad, neid on esitanud ansamblid Ruja, Apelsin ja Rock Hotel, hiljem Karavan ja Ultima Thule ning solistidest Tõnis Mägi, Els Himma, Mati Nuude jt. Peaaegu täiesti Arderi tekstidega töötas Ruja kolmas koosseis, kui valmisid lood «Tule metsa», «Must ronk», «Kes kellega käib», «Tule minuga sööklasse», «Suudlus läbi jäätunud klaasi», «Rujaline roostevaba maailm» jpt. Sageli praegugi raadios mängitavad laulud kujunesid omas ajas, kaheksakümnendate alguses, tõelisteks menulugudeks. Arderi tekstid olid lihtsad ja mängulised, lõbusad nagu lasteluule, ent neis sõnamängudes peitus ka paras annus irooniat. Ning Ruja toona noorenenud kuulajaskond haaras ühiskondliku sõnumi lennult. Vähem tuntud pole ka laulud Ultima Thule repertuaarist, nagu näiteks «Tuvi jäljed», «Hallaöö», «Laulev jõgi», «Polaarpäev», «Kassitapp». Kui mais lahkus noorelt legendaarne rokimees Gunnar Graps, oli just Arder see, kes pühendas talle lahkumisluuletuse. Kirjanduslik käsitööline Ott Arder kutsus end sõprade seas kirjanduslikuks käsitööliseks. «Seda tööd tegi ta ausalt ja see andis talle ka leiba,» tunnistab aastakümneid talle sõber olnud Vladislav Kor˛ets. Arderi loomingulist panust hinnata on Kor˛etsil keeruline mitte ainult seetõttu, et tegemist oli kirjanikust kolleegi ja sõbraga, vaid eeskätt seetõttu, et Arderi laulutekstid peegelduvad paratamatult vastu ka tema muus loomingus. «Otti ju võetaksegi eeskätt laulutekstide meisterdajana,» tõdeb Kor˛ets, «ja see vajutab pitseri ka tema süvaluulele.» Kor˛etsi meelest polnud Arderil süvaluule kirjutamiseks piisavalt ambitsiooni. Suure teravmeelitseja ja iroonikuna olevat Ott isegi mõnikord laulutekstides sellega üle pingutanud. Aga kuna tegemist oli tellimustööga, pidid laulutekstidki pilduma vaimukusi. Tellimustööga on üldse see asi, et suure hulga juures pole võimalik, et kõik hinge puudutaks, arvab Eesti tuntumaid humoriste. Kor˛ets meenutab ka, kuidas ta Pikri päevil nägi hirmsat vaeva Kozma Prudkovi avaldamise pärast eesti keeles. Üks Arderi luuleloomingu esimesi avaldamiskohti oligi huumori- ja satiiriajakiri Pikker. «Selge see, et avaldamiskeskkond esitab tekstidele omad ootused,» möönab Kor˛ets. «Oti olemuslik vabadustung tuli aga eriti hästi välja tema lastele kirjutatud raamatutes,» rõhutab Kor˛ets. Arderi laste- ja kogupereraamatud säravad sõnamängudest ja naljadest. Seda kinnitab ka lastekirjanduse uurija ja kriitik Krista Kumberg. Ta meenutab, et Arder ise on öelnud, et kirjatäht on see, mis ühendab nii 8-aastase kui 80-aastase inimese ja seetõttu peavad tema tekstid olema arusaadavad east olenemata. Arderi sõnaviguritega luule sobib hästi poistele, leiab Kumberg, kes raamatukoguhoidjana on kursis ka Arderi lugejaskonnaga. «Poisid otsivad ju luulest ikka tabavat mõtet, mis on rüütatud mõnesse naljakasse sõnavormi, tüdrukud seevastu otsivad tunnet,» arvab Kumberg. Ta toob tüüpilise arderlikult mitmekihilise sõnaviguri näiteks värsirea «koer poiss sõitis jänest». Ka Arderi lasteluuletustele on kirjutatud viise ja Arder on ise kirjutanud lastelaule. Seetõttu nõustuvad nii Kor˛ets kui Kumberg, et Arderis oli väga palju seda, mis tegi temast rahvalauliku.
|
Tee koduleheks
