Lugematu hulk turistigruppe poseeris tavapäraselt fotoaparaatide ja videokaameratega relvastatult iidsete tornide ja müüride taustal ning vallutas tänavakohvikutes kõik istekohad. Vanalinna päevade projektijuhi Dein-Tom Tõnsingu sõnul lükati avatseremoonia keskpäevalt hilisõhtule just seetõttu, et pidustustest saaks osa võimalikult palju linnakodanikke. Päeval tuleb inimestel ju tööl olla, selgitas Tõnsing ja lisas, et niisugune õhtune stsenaarium on levinud kogu Euroopas.Äri tagaplaanil Keskaegne melu läheb vanalinna päevadel lahti kolmapäeval, kui iidse kauplemiskoha Raekoja platsi vallutavad kostümeeritud kunstnikud ja käsitöömeistrid ning peavad seal kaks päeva Väärt Meistrite laata. Seejärel saab meistrite ja nende loominguga tutvuda Vanaturu kaelas, kuhu lisaks Eesti käsitöölistele tulevad oma kaupa pakkuma ka külalised Lätist, Leedust ja Šotimaalt. Kuigi tänavuste vanalinna päevade juhtmõte tunnustab väärt meistreid, pole põhitähelepanu siiski niivõrd kujutaval kunstil ja käsitööl kui pigem teatri- ja muusikameistritel. Tõnsing rõhutas, et kaupmeeste asemel austatakse tänavu neid, kes vanalinna uhked majad projekteerinud ja ehtinud ning linna arengule oma teadmiste ja oskustega kaasa aidanud. Käsitöö- ja kunstilaada aja- ning koharaamidesse surumine on Tõnsingu sõnul seotud eelkõige kitsaste olude ja ohutusega. «Vanalinna tänavad on kitsad, laat toob aga kokku väga palju inimesi,» tõdes ta. «Korraldajatena tuleb meil hoolitseda ka selle eest, et vajadusel saaks pidutsevatelt tänavatelt läbi sõita ka kiirabi- või tuletõrjeautoga. Tulevikus võivad laadad endale koha leida linnamüüri ääres või suurematel väljakutel, kus liikumiseks ja kauplemiseks rohkem ruumi jääb. Kaubanduse poolelt on tänavu rohkem tähelepanu pööratud suveniiridele. Koostöös rohkem kui 40 kauplusega, kes vanalinnas eesti käsitööd ja suveniire müüvad, on vanalinna päevade korraldajad kujundanud meistrite kaardi. Igast nimekirjas olevast kauplusest tuleb koguda templeid, mille eest hiljem uhke tunnistus antakse. Tõnsingu sõnul pole seejuures poodides kohustust midagi osta – eesmärk on eesti suveniiride ja käsitöö tutvustamine, mitte pelgalt äritegevus. Ajaloo hõng Ajaloo hõnguta vanalinn siiski neil päevadel ei jää. Reedel seab end Tornide väljakul sisse vanade eestlaste küla, koos perede ja pudulojustega jäävad nad sinna laagrisse pühapäevani. Elava ajaloo küla, mille korraldavad Eesti vabaõhumuuseum ja ajaloomuuseum, oli möödunud aastal nii populaarne, et tänavu tuli tegevust tublisti laiendada. Vana- ja keskaega tutvustavaid töötubasid, ekskursioone ja loenguid saab näha-kuulata rohkem kui kunagi varem. Samuti on lisandunud kohti, kus linnakodanikud saavad ise meistrite juhendamisel käsitööd proovida – meisterdamisvõimalusi on alati saatnud suur menu ja järjekorrad. Omadele ja turistidele võetakse linna ajalugu kokku näidendiga «Tallinna meistrid läbi aegade». Tornide väljakult alguse saav lugu algab eestlaste linnuse ehitamisega ja lõpeb Raekoja platsil Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks. |
