Kaadripuudus on elukutselistest sõduritest koosnevat Scoutspataljoni vaevanud loomisest peale. Tänavu jõuti nii kaugele, et kahtluse alla sattus pataljoni võime Eesti kaitseväe välismissioone mehitada. Pataljonis peaks olema pea 700 meest, kuid neist on rivis vaid pooled; neistki paljud Afganistanis ja Iraagis. Ootamatu huvi Viimase paari nädalaga on uus värbamiskampaania aga Scoutspataljoni personalimuret leevendanud, sest pataljoniga liitumiseks on laekunud 230 avaldust. Võrdluseks: pärast eelmist värbamiskampaaniat veebruaris astus Rahuoperatsioonide Keskuses (ROK) kaadrikaitseväelase baaskursustele vaid 12 inimest. ROKi teabeohvitseri nooremleitnant Agu Karelsohni sõnul kogus ta suurõppusel Kevadtorm reservi arvatavatelt ajateenijatelt 150 avaldust, veel 35 meest värbas Kuperjanovi pataljon ning 45 avaldust on tulnud teistest väljaõppekeskustest ja tsiviilisikutelt. «Maaväe ülem käskis värvata sada inimest, ise pidasin võimalikuks 60 inimese värbamist,» sõnas Karelsohn. «Selline avalduste hulk üllatas.» Uus meetod töötab Erinevalt varasematest aastatest ei värvatud ajateenijaid Scoutspataljoni mitte pataljoni või kompanii kaudu, vaid nooremleitnant Karelsohn käis ise Kevadtormi ajal läbi kõik ajateenijate rühmad. «Oma rolli mängisid kindlasti ka aprillisündmused,» ütles Karelsohn. «Võib öelda, et ühiskond sai küpsemaks.» Karelsohni sõnul ei pruugi aga kõik soovijad teenistust alustada – osa ilmselt loobub liitumast, osa praagitakse välja kehva tervise tõttu või julgeolekukontrollis. «Kui värvatutest pooled jäävad, on hästi, aga on ka lootus, et jääb kaks kolmandikku,» märkis ta. |
