| Täna tutvustab loodav ühenderakond avalikkusele vastvalminud programmi. Res Publica esimees Taavi Veskimägi avab tänase Postimehe arvamusküljel ühe programmi tugisamba – hariduspoliitika olemust. «Lisaks olemasolevale pakun välja veel ühe vahendi, kuidas suunata raha tarbimisest haridusse ning võimaldada noortele paremat ligipääsu tasemeõppele. Nimetagem seda vahendit hariduskapitaliks,» pakkus Veskimägi. Hariduskapital töötaks samamoodi nagu pensionisammas: inimene kogub sinna raha, riik aga lisab omalt poolt proportsionaalse osa. Eluülikooliks raha ei saa Hariduskapital on seotud kindla lapsega ning sinna saavad raha koguda tema vanemad või vanavanemad. Riik lisab raha samamoodi nagu pensionifondi, ka hariduskapital investeeritakse intresse teenima. Hariduskapitali kogunenud raha saab noor kasutada pärast keskkooli lõpetamist. «Minu arvutused näitavad, et kui alates lasteaeda minekust paigutada lapse hariduskapitali 400 krooni kuus ning kui riik lisab sellele 200 krooni kuus, siis koguneb ülikooli astumise ajaks praegustes hindades 120 000 krooni,» arvutas Veskimägi. Kui laps ei soovi keskkooli lõpetades õppima minna ja astub otse eluülikooli, mis siis rahast saab? «Sel juhul saab inimene seda hiljem kasutada näiteks täiendõppeks. Fondi rahast saaks katta igasuguseid haridusega seotud kulusid,» ütles Isamaaliidu juht Tõnis Lukas. Et raha ei kulutataks näiteks pulmade korraldamiseks, selleks luuakse idee kohaselt kas eraldi fondil silma peal hoidev institutsioon või jääb see rahandusministeeriumi valvata. Sotsid loodavad riigile Endine haridusminister, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg nentis, et mõttel on jumet, kuid nägi ka nõrku kohti. «Kui paneme lapsevanemad kohustuslikku olukorda, nagu pensionisambaga on, et nemad panevad kaks protsenti ja riik neli, siis ma kardan, et see käib paljudele lapsevanematele üle jõu ning hakkab põlistama tasulist haridust,» leidis Kreitzberg. Sotsid on seda meelt, et võimalikult paljudele tuleks tagada tasuta kõrgharidus. Ka haridusfondis peaks tema sõnul olema peamine kohustus riigil – lapse sündides võiks riik sinna panna näiteks keskmise palga summa ja seejärel seda pidevalt täiendada, vanemad võiksid teha fondi lisamakseid. 3 mõtet ühispartei programmist • Lapsed ja pered. Tahame, et Eesti iive tõuseks ja rahvaarv kasvaks. Kehtestame tulumaksuvaba miinimumi alates esimesest lapsest. Tõstame kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetuse 2000 kroonile kuus. • Haridus. Seame eesmärgiks haridussüsteemi, mis valmistaks ette iseseisvaid, loovaid ning koostöövõimelisi inimesi. Tõstame õpetajate palku. Toetame palga alammäära fikseerimist üle-eestilise kokkuleppega. 2011. aastaks soovime tõsta tööle asuva õpetaja palga alammäära Eesti keskmise palga tasemele. Selleks suurendame palka 15% võrra aastas. • Innovatsioon ja teadus. Eesti majandus tuleb ümber orienteerida odavalt tööjõult ja allhankelt ideedele ning uutele lahendustele. Toetame teaduse tippkeskuste teket ja arengut. Kasutame 2007–2013 finantsperspektiivi võimalusi ja Euroopa struktuurivahendeid, et arendada välja teaduse tippkeskused Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. |