Äge konkurents Tallinna restoraniturul sunnib omanikke nuputama, kuidas silma paista ja meelde jääda. Enam ei piisa vaid heast asukohast ja toidust, lisaks peab olema midagi, mis teistest selgelt eristab ja külaskäigu meeldejäävaks muudab. Uue restorani Meister Michel omanikel on õnnestunud see «midagi» leida.

Korraliku kodutöö tulemusena on teada saadud, et kunagi kuulus see Rataskaevu tänava maja tuntud kunstnikule Michel Sittowile. Austusest tema vastu ongi restoran oma nime saanud. Aga mis kõige olulisem – restoranil on menüü, mida siinmail veel nähtud pole. Meister Michel on Eesti esimene õunarestoran!

Supp martiinipokaalis

Kunagisest antiigipoest on saanud restorani tilluke baariosa, söögisaalid (eraldi suitsetajatele ja mittesuitsetajatele) asuvad varem kasutamata seisnud keldris. Massiivsed seinad, kõrged võlvitud laed, mahe valgustus ja küünlad seinaorvades loovad toidu nautimiseks sobiva meeleolu. Ja just nautimiseks Meister Micheli toidud ongi.

Õunarestoran ei ole koht, kus kiirustades lõunatada, pigem on tegu rahuliku paigaga linnasüdames, kus segamatult ärilõunat pidada või eriti kalli inimesega õhtustada.

Teenindajad on tähelepanelikud, tunnevad menüüd ja tegutsevad märkamatult. Kui tavaliselt on restoranides oma majavein, siis Meister Michel pakub majasiidrit ja -leiba. Viimast on eestlasel küll raske leivaks nimetada, pigem meenutab toode nii välimuselt kui ka maitselt kodus küpsetatud saia.

Restoranipoolse isutekitajana toodi pärast tellimuse vastuvõtmist lauale kuivatatud õunad. Kuiva majasiidri kõrvale pakutud kaneeli- ja pipramaitselised õhukesed õunalaastud maitsesid merevaigu-toorjuustu kastmesse pistetuna väga üllatavalt.

Martiinipokaalis serveeritud põlenud tomati-cantalope’i külm supp meloni ja õrna õunaga (45 kr) oli samuti ainulaadne. Kuumal suvepäeval pakub sametine supp punase pipraga kindlasti külma, ent ootamatult teravamaitselist leevendust.

Lisaks sellele, et kõik toidud sisaldavad õuna, on menüü koostaja lisanud igale roale üllatava maitsenüansi. Marineeritud kukeseentega rostbiifisalati (75 kr) puhul oli selleks pallike mädarõika-õunajogurtijäätist. Esmapilgul üllatavana tunduv kombinatsioon oli just see, mis niigi maitsva toidu täiuslikuks muutis.

Road kui kunstiteosed

Õunaketšupi glasuuriga seafilee spätzle ja sooja praeseene-spinati salatiga (180 kr) tekitas valides pisut kõhklusi, kuna sõna ketšup iseenesest paneb hoolikalt valmistatud roaga samas kontekstis mainimisel õlgu väristama. Süües selgus, et kartused olid asjatud.

Seafilee maitses hõrgult ja õunaketšupiglasuur andis lihale omapärase aktsendi. Seened olid meeldivalt tugeva maitsega, spinati maitse ei domineerinud, samas tekkis spätzle maitse tuvastamisega pisut raskusi.

Õuna-ingveri Kataloonia kreem põletatud kalvadosega (65 kr) oli pisut liiga magus. Mõnd sööjat võivad häirida hamba all krigisevad naturaalse suhkru kristallid, ent samas annavad just need keelel sulades hõrgu karamellimaitse.

Meister Michelis serveeritakse igat rooga kui kunstiteost. Valged taldrikud moodustavad otsekui raami ümber kaunilt kujundatud roa. Ka restoranipoolne pisike lahkumiskingitus – roheline õun – oli erakordselt kaunilt pakitud.

On kena, et üks vanalinna kelder on elama hakanud. Mahe taustamuusika, õdus miljöö meeldivate ja sõbralike teenindajatega pakub võimalust pageda hetkeks argirutiinist. Aga just seda on aeg-ajalt hädasti vaja.

Meister Michel Tallinnas Rataskaevu 22. Avatud E-P 12-23.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2