| 5. aprillil esitati Haapsalu büroole esmaseks
registreerimiseks Leedust ostetud, saksakeelsete dokumentidega BMW. Sõiduki
kahtlase päritolu reetis loogikaviga sõiduki VIN-koodis.
«Registreerimiseelsel ülevaatusel avastasin, et sõiduki VIN-koodis oleva
mudelikoodi järgi peaks sõiduk olema BMW 750, kuid esitati BMW 740» ütles büroo
töötaja Toomas Sõer.
Lisaks mittekorrektsele VIN-koodile tuli välja ka teisi vastuolusid. Tehes
päringu Euroopa juhilubade ja sõidukite registrisse selgus, et sõiduk pidanuks
tumesinise asemel olema musta värvi. Samuti ei klappinud baasi andmetega sõiduki
hele nahksisu.
Seejärel võttis ARK ühendust BMW esindajaga Eestis ning ka sealt
kinnitati, et sõiduk pidanuks olema musta värvi ning musta nahksisuga. Lisaks
tuli samasisuline vastus ka Saksamaa registrist, kuhu ARK töötaja oli eelnevalt
päringu esitanud.
Selgus, et saksakeelne registreerimistunnistus oli sõidukil võltsitud. 19.
aprillil esitas sõiduki Leedust ostnud kodanik United Motorsi
diagnostikakompuutri väljatrüki, mille kaudu tuvastati sõiduki õige VIN-kood.
Kontrollides Schengeni infosüsteemist sõiduki staatust õige VIN-koodi alusel
selgus, et tegemist on Saksamaalt varastatud sõidukiga.
Tänaseks on ARK vormistanud avalduse politseile juhtumi edasiseks
lahendamiseks.
ARK toonitab, et sõidukit soetades peaks ostja veenduma, et sõiduki
müüjal on seaduslik õigus sõidukit müüa. Esineb juhtumeid, mil ostja
allkirjastab eeltäidetud müügilepingu ning andmed sõiduki tegeliku
müüja (vahendaja) kohta puuduvad. Sõiduki ost-müük tuleb vormistada nende
isikute vahel, kes reaalselt tehingu sooritasid.
Kui kasutada eeltäidetud lepingut, siis puudub probleemide korral
võimalus tegelikule müüjale pretensiooni esitada, kuna sõiduki müünud isiku
väljaselgitamine on dokumentide puudumisel tagantjärele
võimatu. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee |
