| Mihkelson kirjutab oma ajaveebis, et blokeerida tuleks ka läbirääkimiste algus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel uue strateegilise partnerlusleppe sõlmimiseks, kui Moskva jätkab endisel viisil surve avaldamist. «Nii nagu mõni päev tagasi siinsamas kirjutasin, käivitas Venemaa Eesti vastased varjatud majandussanktsioonid. Seda ei tehta riiklikul tasemel, vaid läbi ametkondliku surve või siis ettevõtlusringkondade kaasamise,» alustab Mihkelson. Ta viitab ärilehele «Vzgljad», mille laupäevases artiklis kirjeldatakse, kuidas Venemaa supermarketid on keelamas Eesti kaupade müüki ning kuidas lihatootjad on keeldumas Eesti sigadest. Kuulda olevat ka seda, et Vene transiidiettevõtted on allumas Putini korraldusele ning ümber suunamas oma kaubavoogusid. Moskva linnapea Juri Lu˛kov nõudis aga isegi kõigi majandussuhete katkestamist Eestiga. Mihkelson nendib seejuures, et käskutäitvad ametnikud võtavad tänaste Venemaa ülemuste juttu puhtama kullana kui varem. «Seega pole välistatud, et lähematel päevadel ja nädalatel võivad Venemaaga kaubandussuhteid omavad ettevõtted põrkuda emotsionaalse vastuseisuga,» leiab Mihkelson, kelle sõnul võidakse rakendada erinevaid administratiivse surve mehhanisme, alates büokraatliku paberimajanduse võimalustest kuni otsese ähvardamiseni. Mihkelsoni hinnangul võib siiski juba praegu öelda, et sarnased sanktsioonid ei ole kuigi efektiivsed. «Nagu oleme varasemaltki kogenud ning äsja näinud Gruusia pealt, siis seesugune käitumine pole lihtsalt jätkusuuteline,» märgib ta. «Sellised sanktsioonid lihtsalt ei ole 21. sajandi mall ning Venemaa peaks taandama vastasseisu otsimise partnerlusega. Muidugi, kui see ikka mahub Kremli agenda piirimaile,» toonitab poliitik. Eesti valitsus peaks aga Mihkelsoni arvates tõsiselt kaaluma teema tõstatamist Euroopa Liidu ministrite tasemel ning võtma kindla positsiooni, et Euroopa Liidu kõnelused partnerlusleppe uuendamiseks Venemaaga ei saa alata enne, kui Moskva on sarnasest survemehhanismist loobunud. Toimetas PM Online |
