|
Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla ütles, et kaevu kukkunud naine sai
vigastada ja jäeti haiglasse ravile.
Mai elukaaslane Harri rääkis, et kogu aeg ta naise juures ei ela. Õnneks oli
ta tol õnnetul õhtul olnud naisel koristustöödel abiks. Ühel hetkel väljunud ta
talumajast ja märganud õues ärevalt ringi sibavat väikest koeranässi Pipat.
Harri hakkas koera ärevuse põhjust otsima, kuid esmalt ei leidnud midagi.
Hiljem juhtunule mõeldes meenus Harrile, et koer tiirutas peamiselt kaevu
juures, millele oli laudadest putka ümber ehitatud.
Ühel hetkel kuulis mees nõrka häälitsust. «Tükk aega ei saanud aru, kust hääl
tuleb,» ütles ta. Sügavasse kaevu kukkunud naise häält summutas ka ehitise kinni
vajunud uks.
Lõpuks õnnestus mehel naise asukoht kindlaks teha. «Jube õnnetus,» sõnas ta.
«Kõige hullem, et ta oli kaks-kolm tundi seal kaevus.»
Harri sõnul oli vanale kividest laotud veeta kaevule pandud peale puust kate,
kuid see oli pehkinud ja naine vajus sellest ilmselt ropsuga läbi, jõudmata
kuskilt kinni haarata.
Pärast päästeteenistusse helistamist jooksis Harri naabrimehe juurde.
Naaber, kes ei soovinud oma nime avalikustada, ütles, et ta haaranud vana
köie, kuid sündmuskohal näinud, et sellega ei tee midagi.
Naabrimehe hinnangul oli õnn, et Harri õnnetuse hetkel kodus oli. «Muidu
oleks naine surnud.»
Harri kiitis päästjaid ja kiirabi, kes väga ruttu kohale jõudsid. Elukaaslase
elupäästjaks pidas mees koera Pipat, sest temata ei oleks ta osanud juhtunud
õnnetust niipea kahtlustada.
Päästjad said õnnetusest teate neljapäeval kell 19.42.
Sündmuskohal päästetöid juhtinud Ida-Eesti päästekeskuse operatiivkorrapidaja
Jaak Kirsipuu ütles, et esmalt tõstsid nad kaevu kaitseks rajatud ehitiselt ära
katuse.
Pritsimehed lasid liigendredeli umbes kaheksa meetri sügavusele kaevu ja üks
päästja sidus ümber naise rihma.
«Ise ta ühe jalaga toetas ja me tõmbasime ta mööda redelit üles,» kirjeldas
Kirsipuu päästetöid.
Naine oli operatiivkorrapidaja sõnul okis ega mäletanud kõike. «Kukkumine
oli kaua kestnud,» vahendas ta kannatanu sõnu. Toimetas Alo Raun, reporter/toimetaja
|