NASA teadlaste kinnitusel neelab Maa enam energiat kui kosmosesse tagasi saadab. Foto: AFP

Teadlaste väide põhineb arvutis koostatud kliimamudelitel ning ookeanitemperatuuride mõõtmisel.

Uurijad nimetavad avastust «otsitud suitsevaks tukiks» ehk tõendiks, mis kõrvaldab igasugused kahtlused selle kohta, kas meie planeet soojeneb ikka just inimtegevuse tõttu.

Teadusajakirjas Science tutvustatud uurimistöös tehti kindlaks Maa «energeetiline tasakaalutus» ehk päikesekiirgusest atmosfääri ülemistesse kihtidesse jõudnud ning tagasi kosmosesse saadetava energia erinev hulk.

Kuna seda erinevust on otse ülikeeruline mõõta, kasutasid teadlased lähteandmetena ookeanide temperatuure.

Uurimisrühma kuulunud Gavin Schmidt NASA Goddardi kosmoseuuringute keskusest selgitas, et ookeanideni jõudva energia hulk on aastate jooksul täpselt välja selgitatud ning need andmed on ka satelliidiuuringutes kinnitust leidnud.

Schmidti kinnitusel on ookeanide energeetiline tasakaalutus võrdne atmosfääri ülemiste kihtide sama näitajaga.

Selliste lähteandmete põhjal koostatud arvutimudel näitas, et Maa neelab atmosfääri kõrgeimate kihtide ühe ruutmeetri kohta 0,85 vatti energiat enam kui kosmosesse tagasi saadab.

Energia «lõksulangemist» põhjustab teadlaste kinnitusel fossiilsete kütuste põletamise tõttu tekkinud kasvuhooneefekt.

Schmidti sõnul oleks normaalne, et planeet neelab ja kiirgab välja peaaegu sama koguse energiat ning praegu Maal jälgitav protsess eeldab atmosfääris tekkinud väga laialdasi muutusi.

Kuna energia neeldumine atmosfääri ülemises kihis ning sellest tulenev ookeanide soojenemine leiavad aset mõningase ajanihkega, tõuseksid temperatuurid meie planeedil 0,5 kraadi võrra isegi siis, kui kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise saaks täielikult lõpetada juba homsest.

Kõik spetsialistid ei ole siiski värske uuringu järeldustega nõus.

Austraalia rahvusliku kliimakeskuse endine juht ja tuntud kliimasoojenemise skeptik William Kininmonth leidis, et väidetud täpsusega ei ole energeetilist tasakaalutust võimalik kindlaks määrata ning tuletas meelde, et arvutipõhised kliimamudelid ei ole tegelikult eriti täpsed.

Suurbritannia meteoroloogiaspetsialist Damian Wilson oli siiski optimistlikum.

Ta arvas, et kuigi uuring ei tõesta veenvalt, et 0,85 vatti ruutmeetri kohta on täpipealt õige tulemus, on loodud kliimamudeli andmed üldiselt usaldatavad.

Arvutis koostatavad kliimamudelid on viimastel aastatel kiiresti täiustunud, ent iga mudel saab olla täpne vaid siis, kui selle loomiseks kasutatavad lähteandmed on õiged.

Teadlased on üldiselt ühel meelel, et lisateavet vajatakse ookeanidest ning tillukeste lenduvate osakeste ehk aerosoolide mõjust atmosfäärile.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.75