Esimest korda Eestis katsetati automaatset kaamera-kiirusemõõtjat mullu suvel Tartus Riia maantee viaduktil. Pildil proovib aparaati firma Vildoma insener Martynas Kinka. Foto: Ove Maidla

Samal teemal: Salasilmad avalikuks! (1)

Liiklusasjatundja Hellat Rumvolti sõnul tunnevad ausad autojuhid teedel sageli hirmu, sest agressiivsed kihutajad suruvad nad nurka.

«Euroopa riikides on kiiruskaamerate kasutamine andnud tuntava efekti,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rumvolt. «Inimene peab arvestama, et kui ta eeskirju rikub, saadakse sellest teada ja teda karistatakse.»

Eestis nõuavad liiklusõnnetused aastas ligi 200 inimelu, mis on selles vallas üks Euroopa hullemaid näite. Uuringute põhjal võib automaatne kiirusjärelevalve vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu viiendiku võrra.

Liiklejate rahustamine

Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna politseidirektori Alo Kirsimäe sõnul on kaamerate paigaldamise eesmärk liikluse rahustamine ja ohutumaks muutmine.

«Seetõttu on valitud kohad, kus kiiruse mõju õnnetusse sattumisel on suurim,» ütles politseidirektor.

Maanteeameti tellimusel kiiruskaamerate kohti pakkunud inseneribüroo Stratum soovitas kasutada automaatset kiirusejärelevalvet teelõikudel, kus uljas gaasipedaalile vajutamine suurendab õnnetuse ohtu.

Stratumi projektijuhi Margus Nigoli sõnul lähtusid nad teelõikude valikul liiklustihedusest ja õnnetuste sagedusest. Neis kohtades on viie aasta jooksul ühe kilomeetri kohta juhtunud neli inimvigastusega avariid. «Paikades, kus õnnetused kuhjuvad, peab olema mingi viga,» nentis ta.

Nigoli sõnul peaks katseprojekt näitama, kuidas kiiruskaamera juhtide käitumist muudab. «Üht osa juhte kutsub kiiruse mõõtmise võimalus kindlasti korrale,» oletas ta. «Kui keegi hakkab teadlikult petma, näiteks muutes numbrimärgi valgustpeegeldavaks, püütakse ta varem või hiljem kiiruseületajana ikkagi kinni.»

Ees seisab roolikeerajate teavitustöö, sest automaatse kiirusjärelevalve vastaseid on ühe mulluse küsitluse järgi 41 protsenti. Soomlastest toetab kiiruskaamerate kasutamist 87 protsenti.

Stratum soovitab alguses kiirust mõõta autosse paigaldatavate kaameratega. «Mobiilse kaameraga on sellise järelevalve nõrkusi lihtsam välja selgitada,» rääkis Nigol. Ta lisas, et tulevikus tasub ohupiirkondadesse püstitada elektritoitega kaamerapostid.

Kirsimäe sõnul on kaameral teepervel kiirust mõõtva politseiniku ees rida eeliseid. «Kaamera on 24 tundi ööpäevas töövõimeline,» tõi ta näiteks. «Ei ole haige, ei ole hõivatud eelmise eeskirjaderikkuja teo dokumenteerimisega, ei ole subjektiivne.»

Stratum soovitas tähistada kiirusmõõturi piirkonnad vastavate märkidega. Nigoli sõnul on välisriikide kogemus näidanud, et ka tühjad kaamerapostid mõjuvad juhtidele korralekutsuvalt.

Liiklusõigusele spetsialiseerunud jurist Indrek Sirk lausus, et kiiruskaamerate kasutamisel õiguslikke probleeme ei teki. Samas võib anda palju tööd kiirust ületanud inimese karistamine.

Karistamise probleem

«Küsimus on, kas pildilt on võimalik juhti tuvastada,» rääkis Sirk. «Ja kui pilt on olemas, kuivõrd otstarbekas on eeskirjade rikkujat otsida. Auto registreerimisnumbri ning kiiruseületamise kohast ja ajast ei piisa selleks, et trahvikviitung omanikule koju saata.»

Sirgi sõnul tõmbavad kaks aastat kaameraid kasutanud leedulased piiri, millest hakkavad kiiruseületamist registreerima – 13 kilomeetrit üle lubatu tunnis. Seejärel hindavad nad rangelt juhtumeid, kust on üldse lootus juhti tuvastada, lisas ta. «Karistuse saab kümnendik kiiruseületajatest,» märkis Sirk.

Ohtlikud piirkonnad

Stratum soovitab kaamera paigaldamiseks järgmisi

Harjumaa teelõike:

• Tallinna-Tartu maantee 45.–48. kilomeeter

• Tallinna-Pärnu maantee 43.–45. kilomeeter

• Tallinna-Paldiski maantee 13.–18. kilomeeter

• Ääsmäe – Haapsalu maantee 5. kilomeeter

• Tallinna ringtee 2,5.–4,5. kilomeeter

• Tallina-Rannamõisa – Kloogaranna tee 9.–10. kilomeeter.

Allikas: Inseneribüroo Stratum

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4