Kuus aastat tagasi otsustas telesaate «Paar» juht Marko Reikop vähendada igakuiseid väljeminekuid. Alustanud viie protsendiga, investeerib Reikop nüüd iga kuu juba kümnendiku oma palgast aktsiafondidesse. Reikop tunnistab, et algul oli tal raske mõtteviisi muuta, ent peagi sai selgeks, et nagunii kuluks see summa märkamatult tühjale-tähjale. Investeerimiseks mõeldud raha kulutamise vältimiseks sõlmis Reikop pangaga otsekorralduslepingu, raha võetakse ta kontolt päev pärast palgapäeva. «See on ainuke viis säästa ja samas tulevikku kindlustada,» usub mees, keda ei heiduta ka praegune aktsiaturgude madalseis. «Kogu mu raha on alles, lisaks olen veel 25 protsendiga plussis.»Kokkuhoid on õige kulutamine Potimees.ee-s Arteri üleskutsele «Kuidas säästa» vastanud Matten Tiitma nendib, et talle kui üliõpilasele on säästmine igapäevane asi. «Säästmiseks on kindlasti eri võimalusi, ent üks paremaid viise oma väljaminekute ohjeldamiseks on igapäevaste ostutšekkide säilitamine ning ostu/sissetuleku kalendri pidamine,» ütleb Tiitma. «Sel moel tekib omamoodi väike kodune raamatupidamine. Positiivne külg on see, et nii saab ülevaate oma väljaminekutest ja kuu lõpus võib kuvada andmed graafikule, kust siis näeb, kuhu ja kui palju raha läks. Selle järgi saab järgmisel kuul väljaminekute prioriteete muuta ja samas ka kulude suurust ja ka paigutust reguleerida.» «Mulle on jäänud ühest sõjaeelsest Taluperenaisest meelde ütlus, et tõeline kokkuhoid on õige kulutamine,» meenutab Arteri üleskutsele vastanud Pille Murrik. «Seal rõhutati, et pole õige hoida kokku näiteks lapse sünnipäeva pealt. Loomulikult ei mõeldud sellega priiskamist, vaid sünnipäeva tähistamist. Selle põhimõtte järgi olen püüdnud elada.» Murrik nendib, et sõltuvalt olukorrast võib kroon olla väga suur või väga väike raha. «Kord, kui pojal oli sünnipäev ja arutasime, mida kooli viia, pakkusin välja, et küpsetan pidupäevasaia. Pärmi ja jahu jaoks ikka raha jätkub. Poeg küsis: «Ema, kas praegu on meil kroon suur või väike raha?» Uurisin, mida ta sellega mõtleb. Ta tahtis tegelikult teada, kas meil on nii palju raha, et sellele saiale saab ka šokolaadiglasuuri peale teha.» Sarnaselt paljude teiste nutikate perenaistega koostab Murrik nädala menüü ette, aga rohkem ikka aja säästmiseks. «Kui läksin kindlaid toiduaineid ostma, kulus palju vähem aega. Oma üllatuseks avastasin peagi, et ka raha kulus oluliselt vähem! Enam ei jäänud toit kappi seisma ja polnud karta pahaksminemist,» räägib naine ja lisab, et kord, kui raha oli vähe, värskendas ta kevadel kodu nõnda, et vahetas pärast akende pesemist kardinad omavahel ära. «Panin lihtsalt teise tuppa, sest uute kardinate ostmiseks polnud raha. Sama tegin vaipadega. Tuba sai teisem ja värskem ka, nii et oli päris vahva.» Murriku meelest on ka positiivne ellusuhtumine ja vastutustundlikkus iseenda ees kokkuhoid, sest nii saab ennetada stressi ega pea kulutama raha ravimitele.
Nutikaid säästmisnippe meie lugejatelt - Et raha tuulde ei lendaks, tasub seda investeerida. Näiteks iseenda ja oma ligimeste heaolusse. Need ongi need asjad, milleta saaks justkui läbi, aga mille puudumine mürgitab pikapeale su igapäevast elu – korralikud töövahendid ükskõik millise töö või hobi jaoks, kvaliteetaeg, mis veedetud koos lähedastega, silmaringi laiendamine, tervislik toit, tervisele kahjulike odavate lahenduste vältimine... Ma ei tunne, et oleksin «säästnud», kui ostan vastupidava, praktilise ja kauni laualambi asemel sellest poole odavama ja logiseva, viletsa koopia. Ei tunne, et oleksin «säästnud», ostes kodumaisest kadakast käsitsi voolitud pannilabida asemel sellest kümme korda odavama krellsinise Hiina päritolu plastlapatsi, millele tarbijakaitse pool aastat hiljem kahjulike ühendite leidmise tõttu tagasikutse korraldab. Ei tunne, et oleksin «säästnud», kui kannan mugavate ja ergonoomiliste jalatsite asemel odavaid, kuid ebamugavaid rämpsjalanõusid, mis tasapisi sandistavad mu jalad.
- Loobu igapäevastest pisikulutustest või vähenda oma kulukaid harjumusi. Kümme krooni päevas mõttetut pisikulu teeb aastas 3650 krooni.
- Tehke endale lihtne pere-eelarve. Olge enda suhtes aus ja pange kõik ostud kirja. Kuu lõpus analüüsige seda ja näete, et väikesed mõttetud kulutused võtavad lõpuks suure summa raha.
- Ostude puhul, milles kahtled, arvuta hind ümber tööajaks. Umbes nii, et see vidin maksab 100 krooni ja selle eest pead nii ja nii mitu tundi tööd tegema.
- Ära osta seda, mida sul vaja on. Osta ainult seda, milleta sa läbi ei saa.
- Maksa endale esimesena ehk kui saad palka, kanna enne kohustustega tegelema hakkamist kindel summa oma säästmiskontole. Kuluta seda raha suuremate ostude tegemiseks, reisimiseks või mustadel päevadel.
- Ostukiusatuste vältimiseks arvuta kokku summa,mida sa ei kuluta soovitud, kuid ostmata jäänud asjadele. Tunned end tõelise miljonärina!
- Kui kütad elektriga, siis pane radiaatoritele taimerid, mis need välja või vähemale kütterežiimile paneks, kui sind ennast kodus pole või kui teises toas magad. Taimerite raha teenid tagasi juba esimese aastaga, edasi on puhas kasum.
- Sõida mööda linna ringi, silmad lahti, saad kahe päevaga selgeks, kus on bensiin 10–15 senti odavam.
- Kanna riideid vahelduvalt, s.t ära käi kaks päeva järjest samade riiete/kingadega, vaid lase neil «puhata». Eriti kingad kipuvad kiiremini läbi kuluma, kui neid iga päev kanda, sest kui nad korralikult ära ei kuiva, siis kipuvad õmblused läbi minema. Riided (näiteks püksid) aga kipuvad pideval kandmisel välja venima, sest neile ei anta aega «tagasi tõmmata».
- Ära osta moeriideid, vaid klassikalisi rõivaid, mida saab omavahel sobitada.
- Riideid ostes mõtle, kas need sobivad su ülejäänud rõivastega.
- Kui su internetikasutus piirdub meilide, uudiste jms lugemisega ning netipangaga, pole mõtet matta raha mingisse kallisse Kõu- või wimax-ühendusse. Sobib täielikult odavam netipakett, mis on küll aeglane, kuid ajab täiesti asja ära.
- Vaata üle oma mobiilipaketid. Selleks on sideameti (https://www.sa.ee/pk/) kalkulaator. Võta kõnede väljavõte ja võrdle hindu!
- Selle asemel et sõpradega väljas süüa, kutsun sõbrad külla ja küpsetan neile kooki!
- On sul tõesti vaja 70 tele-kanalit? Vaata telepakett üle ja vali endale sobivam.
- Sõida ringi siis, kui teised ei sõida – hoiad aega kokku ja kütust ka.
- Majapidamistarbeid tasub osta nn laadapäevadelt. Pesupulbrit osta viis kilo korraga, et mitte pakendi eest juurde maksta. Pea meeles, et odavaim pesupulber ei pruugi olla parim, soodsal ajal ostetud Miniriski kulub tunduvamalt vähem kui palju reklaamitud Rexi.
- Pakendatud toit on kallim kui letist ostes.
- Ära osta maitseainesegusid – kui arvestad välja, mis kilohinnaga sulle üksikuid maitseaineid müüakse, saad aru, et kaugelt odavam on osta originaalhinnaga üksikuid mitte-segatud maitseaineid. Paljudel segudel on oluliseks koostisosaks sool, aga kilohind ulatub üle mitmesaja krooni.
- Olen teinud igapäevasest jalgsi tööle ja tagasi kõndimisest oma kvaliteetaja. Kulutan kõndimisele päevas 2 x 45 minutit, pool sellest kõnnin koos lasteaialapsega. See on meie aeg, parim vestluseks, looduse ja maailmaasjade imetlemiseks/imestamiseks. Ja mida ma säästan? Raha (kütuse, kuukaardi, trenni jne pealt), aega, mis kuluks aeroobikale või jõusaalile, närve, loodust, oma tervist, häid suhteid sõpradega.
- Ära osta odavaid ja ebakvaliteetseid jalanõusid. Ühed kallid ja korralikud talvesaapad käivad aastaid, selle asemel et iga hooaeg uued osta.
- Ka vett saab ise valmistada, pole vaja osta pudelivett või veefiltreid. See on väga lihtne – vesi tuleb panna madalasse anumasse (nt kaanega plastkarp) ja asetada sügavkülma papitüki peale (et liiga kiiresti ei külmuks). Järgmisel päeval näed, et karbi keskel on külmunud vette tekkinud hall ala. Sulata puhas ja läbipaistev jää üles, saad suurepärase joogivee! Hall sade viska minema. Jääb ära maakera koormamine plastpudelitega ja kliima soojenemine transpordi tõttu.
- Ilukirjandust laenutan raamatukogust, koju ostan ainult neid raamatuid, mis olen läbi lugenud ja mis mulle väga-väga meeldisid.
Mina ja säästmine Koit Toome laulja ja saatejuht Õnneks ei ole mul isiklikult eriti suurt vajadust säästa. Pean aga tunnistama, et olen suur gurmaan ja mulle meeldib hästi palju restoranides käia. Nii olengi viimasel ajal mõnda paika sisse astunud ja esmalt hindu vaadanud. Kus need on ikka kriminaalselt kõrged, sealt olen ka välja astunud. Ja kui on võimalust ja aega, ostan toidukauba mõnest suurest poest, mitte bensiinijaamast – ka niiviisi saab ju kokku hoida. Eks kõhu arvel see kokkuhoidmine põhiliselt käibki, see on lihtsaim võimalus – jätta vahel mõni delikatess ostmata. Tõsi, minulgi on raskemaid aegu olnud. Kuid õnneks olen seda tüüpi inimene, kes on eluaeg säästa osanud. Isegi keerulistel aegadel olen omadega kenasti hakkama saanud, kõht pole tühjaks jäänud. Nii et selle koha pealt olen õnnelik. Maria Avdjuško teatri- ja filminäitleja Tänapäeval on raske tõel ja valel vahet teha. Isegi kliima soojenemise kohta on väga vastukäivad arvamused – ühest küljest olenevat see inimtegevusest, teine seltskond väidab jälle vastupidist. Et see on paratamatu protsess, see, et siin planeedil elame, ei sõltu meist. Ise arvan, et nüüd, mil oleme sotsialismijärgsest ajast, kui kõik tahtsid ainult saada ja tarbida, toibunud, on säästlik eluviis vägagi sümpaatne. Tuleb lihtsalt ennast kõrvalt vaadata ja kontrollida – enne kui asuda mõnda asja ostma, võiks mõelda, kas sul seda tõepoolest ka vaja on. Meie perele, eriti lastele sai säästmine väga tähtsaks pärast Al Gore’i dokumentaalfilmi «An Incovinient Truth» («Sobimatu tõde»), mis jutustas tarbimise ja kliima soojenemise seosest. Nüüd peamegi laste, eriti tütre eestvõttel kodus poolpimeduses istuma, sest ta kustutab tuled ära. Ise säästan prügi sorteerides ja leian, et paavsti ettepanek lisada surmapattude hulka ka looduse reostamise patt on igati teretulnud. Toidu pealt ma aga kokku ei hoia, sest kui inimesel on üldse midagi eluks vajalikku, siis see on toit. Isegi välismaal käies, kui mul pole palju raha, eelistan pigem korralikult süüa kui suveniire osta. Ines Karu Eesti seksikaim naine 2008, kõhutantsija Olen suhteliselt säästlik inimene ega osta asju lihtsalt koju seisma. Ostlen vaid siis, kui selleks tekib vajadus. Kokku hoian näiteks alkoholi ja rõivaste pealt. Raha panen kõrvale ka selleks, et saaksin ennast aeg-ajalt välismaal arendamas ja koolitamas käia. Siiski on ka minul vahel peenike peos olnud. Ja ega selle vastu aita muu kui teha rohkem tööd või loobuda mõnest sel hetkel vähem tähtsast asjast. Mida aga rahvale targaks säästmiseks soovitada? Raske küsimus. Kõik oleneb ju olukorrast, inimesest. Seda arvan aga küll, et kultuuriteenuste pealt seda tegema ei peaks, pigem võiksid eestlased kultuuri rohkem tarbida, et end sellel tasandil asjadega kursis hoida. Sven Lõhmus pophelilooja Tuleb tunnistada, et säästa ma ei oska, pigem raisata. Kuid kuna raisates saab raha kiiresti otsa, püüan seda teha mõistlikult. Poodi minnes ei vaata ma esmalt mitte hinda, vaid kauba kvaliteeti. Kui tahad häid riideid kanda, tuleb ka head sööki süüa, ning kõhu arvel ma küll koonerdada ei oska. Ostan kõike, mis maitseb ja mida olen varem ise köögis järele proovinud. Kokku hoian näiteks tänu suitsetamise mahajätmisele – võite ise arvutada, kui palju. Päevas läks pisut vähem kui pakk. Paraku ma seda ei tunneta, sest vaadake ise, mis bensiinihind praegu teeb! Samas – ega midagi tegemata jää, ehkki elukallidus aina tõuseb. Olmekulud lihtsalt suurenevad ja see on kurb. Parem mitte neid kokku arvutada, sest autoga peab sõitma, sööma peab ka, kui sellele palju mõtled, võib stress tekkida. Ma ei taha isegi meenutada aegu pisut enam kui kümme aastat tagasi, mil peenike peos oli. Rikas inimene pole ma kunagi olnud, pole kunagi iseenda arvel laristanud ega koonerdanud. See, et praegugi taarat kogun, tuleneb rohelisest mõtlemisest. Siit minu soovitus kõigile – ärge hoidke kokku, aga tarbige mõistlikult! Ada Lundver filmidiiva No mida siin ikka inimestele säästmiseks soovitada? Energia säästmiseks võiks mitte elektrit kasutada, vaid küünlavalgel istuda. Või siis istuge hoopis pimeduses ja kobage käsikaudu. Ja mis neist hindadestki poes jälgida – ma ei tea ühtegi odavat asja! Vanasti Vene ajal oli vähemalt verivorst odav, räimed, tursk... Aga praegu ma odavat asja ei tea. Mingit nädalate kaupa raha arvestamist ma ei harrasta, kui on, siis on, kui ei ole, pole midagi teha. Siis vaatan lihtsalt, mis kapis leidub. Kalduvust laristada pole mul kunagi olnud. Ostlemine on üldse mulle nii võõras! Tühi töö ja vaimunärimine. No mida sa šoppad?! Vaata riietekappi, järsku on midagi selga panna! Ma ei taha nimesid nimetada, aga üks tuntud proua ostis Brasiiliast 32 paari bikiine. Kas oli sel mõtet? Kus neid demonstreerida? Paned Stroomi randa minnes viis paari tagavaraks kotti ja siis käid muudkui põõsa taga vahetamas? Kes aga tahab ja raha jätkub – andke minna! Kui tegutsesin aktiivselt filmides ja teatrilaval, pidin riietusele muidugi rohkem mõtlema. Sest ega viis korda seltskonnaüritusele üht ja sama kleiti selga pane. Mis sest, et pärast ei tea enam, mida sellega peale hakata. Olen loomult kinkija ja andja, mis ma neist ikka hoian? Peaksin ühe oma kahest toast garderoobi jaoks reserveerima või? Targad on inimesed, kes asjade kogumise maaniast üle ning pööravad tähelepanu muudele väärtustele. |
