Intervjuu on läbi!
Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas Reformierakonna aseeesimees Meelis Atonen.

Kumba peab tulevane koalitsioon Teie arvates olulisemaks valdkonnaks: kas Eesti välispoliitika või Eesti sisepoliitika? Ja mida tehakse selles valdkonnas paremaks?

Nii ei saa üldse eristada. Mõlemad on olulised. Kui Eesti välispoliitika ei ole edukas, siis avaldab see mõju kogu riigile. Samas loovad õiged sisepoliitilised otsused aluse edukaks välispoliitiliseks tegevuseks.
Mulle näib, et selle koalitsiooni kõige olulisemaks valdkonnaks on eesti inimesed ja pered.

Järgmisel neljal aastal asub Reformierakond juhtima valitsust. Kui palju saab sellest kasu maanoor ning külaseltsid?

Meie eesmärk on, et Eesti areneks tasakaalustatult. Võtmeküsimus on kindlasti infrastruktuur. Teed, nii suured, kui väikesed. Side ja interneti levik. Aga ka väiksemad kommunikatsioonid, mille arendamiseks koalitsioonilepingu järgi lausa uus programm luuakse. Kindlasti ka koolivõrgu arendamise juures väiksemaid algkoole toetada nn baasrahaga jne. Aga kõigest on leppes juttu juba täpsemalt.

Valimistel valisin (keskkonnaminister) Tammkivi. Kas võin olla nüüd kindel, et lõpeb ajaraiskamine väinaületamisel ja aastal 2015 saab sõita üle Saaremaa silla?

Minu arvates väga hea valik. Ma tean Jaanud Tammkivi kui kindla sõnaga poliitikut. Võib kindel olla, et valitsuse liikmena teeb ta kõik, et saartele jõudmine mandrilt kõigile mugavamaks muuta. Püsiühendus peab valmima 2015 aastaks ning just lähemal neljal aastal luuakse selleks lõplikud eeldused.

Missugused on teerulli ja demokraatia erinevused?

Teerull ei kuule sõites oma rullide alla jääjatelt heligi. Ma olen kindel, et isegi teerulli juht ei kuule piuksugi.
Demokraatia reeglite järgi elav enamus ikka kuulab vähemust ja vähemalt teinekord ka arvestab sellega ning korrigeerib vajadusel kurssi või üksikotsuseid. Viimane muidugi ei tähenda, et vähemus peaks saama dikteerida enamuse üle, see ei ola ka kohe kindlasti demokraatia.

Olles aktiivselt meedia vahendusel koalitsiooniläbirääkimiste kulgu ja ministrikohtade jagamist jälginud, jääb tahes-tahtmata mulje, et kõik koalitsioonipartnerid üritavad vältida siseministri kohta. Kui hetkel on kõikide teiste ministrikohtade ümber päris palju vaidlusi, siis siseministri kohta pole keegi endale nõudnud. Viimased Sotsiaaldemokraatide avaldused on praktiliselt esimesed väljaütlemised siseministri koha pärast ja sealgi üritatakse sellest vabaneda. Isiklikult pakun, et siseministri ametit ei taheta saada kuna antud minister peaks suuresti enda kanda võtma pronkssõduri likvideerimise, mis on ligi 50% elanikkonna silmis pingeid tekitav poliitiliselt ebapopulaarne otsus ning kahjustab paratamatult ka siseministri erakonna mainet. Lähtuvalt eelnevast lühikesest arutluskäigust küsimus: Miks on siseministri ametikoht siiski nii tahaplaanile jäänud ja kas Reformierakond on vastavalt varasematele lubadustele valmis pronkssõdurit eemaldama või toetama 100% siseministrit, kes selle kava täide viib?

Reformierakonna juhid on korduvalt kinnitanud, et pronkssõdur oma praegusele asukohale ei sobi ning see tuleb mujale viia, muidugi viisakalt, demokraatlikule riigile kohaselt. Kindlasti toetame iga siseministrit, kes seda kava täide viima asub.
Miks nimetatud portfell liiga populaarne ei ole, on mul raske kommenteerida, ma ei loe end selles valdkonnas liiga suureks spetsialistiks.

Koalitsioonile on prognoositud ligi 2 aastast eluiga. Kui politoloogide ennustused paika peavad ja Reformierakonna juhitav valitsus laguneb, siis järgmise valitsuse peaministriportfell suure tõenäosusega Reformierakonnale ei kuulu. Jättes kõrvale Teie isikliku usu valitsuse jätkusuutlikkusse, siis kes moodustab järgmise valitsuse? Kas Mart Laar, Edgar Savisaar või keegi teine?

Lähipäevil ametisse astuv valitsus peab kestma 4 aastat. Seda ootab rahvas. Kui Reformierakond koos partneritega sellega hakkama ei saa, siis pean õigeks , et tuleksid erakorralised valimised. Nende valimiste võitja ei tule kindlasti tänaste valitsuse moodustajate hulgast ja suure tõenäosusega võib siis suurim võitja olla Edgar Savisaar

Kuidas suhtute (suhtub tulevane koalitsioon) päästeseaduse vastuvõtmisesse ja mis saab päästjate eripensionist?

Uues koalitsioonilepingus on sulaselgelt kirjas, et uusi eripensioni liike me ei tekita. Ka päästjatel tuleb leppida ilma eripensioniteta. Kindlasti pean lisama, et Eestis peab ka avalikus sektoris palk olema korralik ja välja makstud rahas, mitte tulevikulubadustes või mingis muus vormis. Eripensionite juurdetekitamisega võtaksime kõrgema palga võimaluse ära tänastel sama valdkonna töötajatel, sest eripensionid tuleksid ju kaudselt nende palga arvelt, sest raha ju niisama juurde ei teki.

Reformierakond hoiab oma soovitud ministrikohtadest väga tugevalt kinni ning koalitsioonipartneritele ei tehta ministrikohtade asjus enam ühtegi järeleandmist . Kas Reformierakond moodustab ministrikohtade jaotusest tuleneva plaanitud koalitsiooni lagunemise korral vähemusvalitsuse või luuakse koalitsioon Keskerakonnaga?

Lõpptulemusena võib väita, et Reformierakond leppis pigem enda suhtes tagasihoidliku arvuga ministriportfellidega suhtena valijatelt saadud mandaati, mida kinnitab ka võrdlus valijatelt saadud Riigikogu mandaatide arvu ja ministriportfellide vahel: 31:19:10 ja 7:6:3.
Seetõttu loodan, et õhus olnud pinged on maandatud ning koostöö võib tulla nelja aasta pikkune. Mingit plaani koalitsiooni vahetada mina ei tea, tegemist on küsija luuluga.

Kas teil õnnestub vähemalt üks aasta seda seltskonda koos hoida?

Olen optimist ja usun, et koalitsioon töötab koos neli aastat, kõik eeldused selleks on loodud.

Tahate poliitikast lahkuda, kas taskud siis piisavalt täis ja järeltulijate heaolu neljanda põlveni kindlustatud?

Kui ma millalgi poliitikast lahkun, siis kindlasti ka põhjendan seda avalikkusele ja oma valijatele.
Ma olen siiralt õnnelik, et olen suutnud poliitikas enda vastu ausaks jääda ning olen suutnud loobuda ka kompromissidest mida õigeks ei pea. Seda ka olukorras kus olen otsustanud taanduda viletsa kokkuleppe asemel. Poliitiku töö on Eestis korralikult tasustatud, aga ausalt asju ajades lausa rikkaks sellega ei saa ning ka tulevikku kindlustada järeltulevatele põlvedele ei ole võimalik.


Reformierakond jätaks sotsiaalministri koha endale. Kuidas seda mõista, samas on ju Reformierakond oma valimiskampaanias kõige vähem(sic!) sotsiaalprobleemide lahendamiseks konkreetseid lähteprogramme pakkunud, õigemini neid pigem eiranud?Seega, oletuslikult- pol e lubanud, pole vajadust vastuda, midagi muuta? USA-likult, seades sotsiaalprobleemide käes vaevlejad lihtviisiliselt vegetatsiooni seisundisse?

Erakond peab olema valmis vastutama iga valdkonna eest. Seekord läks nii, et sotsiaalpoliitika eest vastutab Reformierakond. Mina usun, et meil oli sel alal valimistel ka parim programm, rõhuga perepoliitika tugevdamisele. Kui see saab ellu viidud, leitud lahendused tervishoiu valkonnas ning lahendatud veel hulga probleeme, alates tööhõive teemaga aktiivsemalt tegelemisega ning lõpetades sotsiaaltoetuste süsteemi parema läbimõtlemisega, siis võib nelja aasta pärast julgelt tulevikku vaadata.

Mis hädad siis Laaril küljes on, et Reformierakond tõrjub teda valitsusest eemale?

Mart Laar on hea poliitik, kellel nagu kõigil meil, on omad vead. Inimlik poliitik ongi vigadega, muidu ta ju poleks inimene. Ja kui keegi kujutab ette, et tema on vigadeta, siis ta ei saa olla hea poliitik.
Minu mäletamist mööda ütles Andrus Ansip alles eile, et Mart Laar on tema valitsusse oodatud. Ei maksa vaidlust ühe konkreetse vastutusvaldkonna üle konkreetse inimese vastu suunata.

Kuidas on enesetunne, teades et sai korjatud hääli inimestelt, kes uskusid, et lähetegi Riigikokku (nüüd te aga ei lähegi)? Kogenud poliitik ei pea seda kindlasti altvedamiseks, oo ei. Aga ehk leiate oma paljudest tsitaatidest midagi, mis sai omal ajal öeldud kui nt Edgar Savisaar sama tegi (korjas hääli, aga Riigikokku ei läinud). Sama küsimus üldisemalt - kas ongi normaalne, õige, eetiline et erakonnad kasutavad häälekorjajaid kes tegelikult mingit vastutust kanda ei kavatsegi? Vaevalt et see jäi ebaselgeks, aga minu meelest peaksid kandideerima need, kes tegelikult kavatsevad valitsemises ja Riigikogu töös kaasa lüüa, mitte hoopis puhkama minna. Hääled ei ole "palk tehtud töö eest" vaid avanss edasiseks, mis tuleb pidevalt välja teenida.

Pean poliitikat meeskonnatööks. Viimastel valimistel anti Reformierakonnale tugev mandaat riigi juhtimiseks. Olen esimestest päevadest osalenud selle mandaadi rakendamisel. Tõestuseks kasvõi ligi kuu aega tööd nelja aastase valitsemisprogrammi koostamisel. Ma ei ole nõus, et see pingeline protsess oli puhkus või vastutusest kõrvalehiilimine.
Samas on selge, et kõik ei saa ola poliitikas esirinnas. Ma olen juba aastaid olnud Reformierakonna eesliinil, vahest on vaja aega ka oma patareid laadida, mis eesliinil on siiski võimatu.
Aga vastutusest ei kavatse ma küll taganeda. Koos erakonnaga vastutama me järgneva nelja aasta arengute eest.

Kas pole piinlik tulevasele emale riigitööd pakkuda, sest esimest korda emaks saamine on vägagi raske amet niigi? Kas pink tõesti nii lühike või ei usalda reformipartei oma tipppoliitikute ringi laiendada?

Emaks saamine ei tohiks küll ühegi naisterahva võimalusi rikkuda, nagu ei peaks isaks saamine rikkuma ühegi mehe võimalusi. Ei erasektoris ega ka avalikus sektoris. Pigem peaks ühiskond emadesse, ka tulevastesse, palju abistavamalt suhtuma.
Reformierakonna pingi pikkus ei oma siin mingit rolli, aga tuleb tunnistada, et meie erakonnas on lahkujate asemele alati tegijad peale kasvanud.

Üritasite kunagi edutult Leedo praamiimpeeriumi lõhkuda. Samas Edelaraudtee nimeline riigirahast toituv eramonopol ununes sootuks. Kas taolised ettevõtted ikka mahuvad eraettevõtluse konteksti, kui puudub eraettevõtlust käivitav jõud - konkurents? Millal võtab riik jälle oma ülesanded enda kanda?

Üritasin edutult, see on tõesti tõsi. Nägin ka, et vähemalt poliitikute tasemel suhtuti asjasse leigelt, pigem ärritunult, et mis nüüd saab ja lõpuks kogu protsessi ärategemisena kasutades. Aga eesmärgiks ei olnud ju midagi muud kui maksumaksjate huvide parem esindamine.
Minu meelest ongi see Eesti poliitika suur miinus, et üksteisele ärategemise ja lobby tulemusena unustatkse midagi üliolulist: riigi, aga tegelikult kõigi maksumaksjate huvid. Unustatakse, et üleliia suured dotatsioonid ja liiga kallid hinnad ning ebaausad kokkulepped kasvõi avalikest hangetest hopidumise näol peab keegi kinni maksma. Kui keegi tahabki asju paremaks ja õiglasemaks muuta, siis hakatakse talle kaikaid kodarasse loopima. Selle asemel võiks rohkem koostööd teha ebaaususele ja pettusele ühiselt vastu astudes.

Tagatubades käivad kahinad, et Reformierakond on jaotunud kaheks. Keskerakonna pooldajad ja vastased. Kas see viib Reformierakonna ridade puhastuseni? Kui suur on surve Ansipile just Keskerakonna vastaste poolt? Kas Ansip on mures vaid Savisaare puudli nimetuse pärast?

Reformierakonna juhatus võttis üksmeelselt kursi loodava koalitsiooni moodustamiseks, seda tehti Andrus Ansipi juhtimisel ning juhatuse koosolekul teistsuguseid arvamusi ei kõlanud. Ka ei ole olnud mingit hääletust, nagu kõlakad liiguvad. Veelkord - otsus oli üksmeelne, hääletust polnud vajagi.
Kindlasti võib leiduda erakonnas inimesi, kes mõtlevad teisiti, ent minuga ei ole sellised inimesed viimaste nädalate jooksul ühendust otsinud, ilmselt liiga palju neid ei ole. Võib-olla oli kellelgi mingeid kõhklusi, inimeste sisse ei näe, aga seda välja ei näidatud.
Viimasele küsimusele andsid valimised ammendava vastuse, nagu ka küsimusele, kes oli kes eelmises valitsuses ja siinses poliitikas.


Kas tõesti tahetakse anda kõigile 9-nda klassi lõpetajatele sülearvuti? Kas ja millal see toimuma hakkab? Lisan et tänavused 9-ndad on viimasel ajal kõigist lubadustest esimesena välja jäänud.

Sellist lubadust valitsusliidu lepingus ei ole. Küll tahame, et kooliõpilastel üle Eesti oleks arvutiga töötamise võimalus, parimal juhul nii koolis kui kodus.

Kas KeRa väljajäämisega valitsusest kaob tulevikus riigieelarvest ka mingi konkreetne kuluartikkel ja valitsuse valitsusalast mõni teema? Näiteks sundüürnikele majade ehitamine on siiani olnud vaid Keskerakonna leivanumber. Kas vastab tõele, et teised erakonnad sundüürnike küsimuse olemasolu üldse ei tunnista?

Ilmselt mõistavad kõik erakonnad sundüürnike probleemi olemust. Aga kindlasti ei toeta ükski erakond peale KeRa-laste sundüürnike sildi all kinnisvara parseldamist, nagu seda Tallinnas tehakse. Isegi selle parseldamise ideloogidel on juba nii paha, et tuleb arstidelt abi paluda, aga ju saadavad kasumid sunnivad kõigest üle olema. Kogu see sahkerdamine kulutab ära ressursi, millega nimetatud probleeme oleks saanud lahendada. Ma olen kindel, et sundüürnike teemaga tegeletakse edasi, kindlasti peab neid inimesi ka aitama, aga enne peab Tallinn enda ka ausa partnerina , mitte sahkerdajana, näitama

Mis põhjusel Te tegelikult Rohelised valitsusest tõrjusite?

Rohelised mängisid end ise suuresti koalitsioonist välja. Ju mängis siin oma rolli ka kogemuste puudus. Jätta ära otsustav kogu olukorras, kus ülejäänud osapooled koalitsiooni heaks kiitsid, oli viga, mis vähendas usku nendesse. Siis ka ultimatiivsed, valijalt saadud mandaati mittearvestavad nõudmised, mis mängumaad ei jätnud.
Valitsusliidu leppe arutelul oli neil siiski suur roll ja siinkohal selle eest neid tänan ning avalikkusele tuletan meelde, et pärast toheliste eemalejäämist ei ole lepet muudetud, mis tähendab, et roheliste ideed sisalduvad valitsusprogrammis.

Meedia pidas esimest korda nii põhjalikult silmas koalitsioonimoodustamist, mistõttu inimestele jäi mulje nagu oleks koalitsioon juba enne leppe sõlmimist nugade peal. Kas selline võitlus on tegelikult tavapärane või on tõepoolest seekord koalitsioon sündinud liialt suurte erimeelsustega?

Pean kahetsusega nentima, et läbirääkimised olid vahepeal inetud ja rahvas ei olnud seda kõike ära teeninud.
Minul on inimlikult väga kahju, et pärast kolme nädalat sisulist tööd, mis möödusid viljakalt ja rahumeelselt, tekkis avalik kemplus, mis kogu protsessi üha keerulisemaks tegi. Sellist avalikku heitlust ei oleks tohtinud tekkidagi, jääb vaid tänada, et kõik õnnelikult lõppes. Ütleme nii, et poliitikud ei suutnud mõni päev olla suured inimesed. Ja las nüüd igaüks oma maitse järgi arvab, mida ma silmas pean. Aga nagu varemgi ütlesin, keegi ei ole vigadeta.

Kas teilgi on Jürgen Ligi tegevuse pärast väga häbi?

Minule Jürgen Ligi meeldib, ka kaitseministrina. Ta on minister, kes ajab Eesti asja, siiralt ja tingimusteta. Ta võib olla teinekord liiga otsekohene, aga parem see kui seljatagused intriigid. Ta võib ka olla kärstiu, aga parem see kui keskpärane passiivsus. Ta julges astuda intriigide vastu, ehkki tema oma elu oleks olnud palju lihtsam, kui ta oleks lasknud kõigel vana rada pidi voolata. Seda ei olegi nii vähe.

Kas loodav koalitsioon toetab EL-i raha suunamist Eesti reisirongipargi väljavahetamiseks (nii Elektri-kui Edelaraudteel)? Kas Reformierakonna lubadus kiirest ja mugavast rongiühendusest Tallinna ja Tartu vahel 10 korda päevas 99 minutiga viiakse ellu? Või hakatakse hoopis rongiliine uuesti sulgema?

Ma ei tea, kes saab uueks majandus-ja kommunikatsiooniministriks, sest temastki sõltub väga palju. Aga ma loodan, et ressursside nappuse juures toetatakse ikka effektiivset transporti.

Kas hoolimata Finantsintspektsiooni tähelepanujuhtimisest jääb Eesti pankuri paradiisiks, kus pangad saavad riigi poolt kohustuslikuks tehtud kohustusliku pensionisambaga rahvast riisuda? Suvaline hoius pangas annab kasvõi 2% intressi miinus inflatsioon. Teie aga teatate naerulsui teleintervjuus, et on normaalne, et Eestis fondihaldur saab Euroopa üht kõrgeimat tasu rahvale kohustuslikuks tehtud pensionifondi valitsemise eest ja see, et kui need tasud "söövad" inimese raha, et see "on ilusti paika loksunud süsteem, mida ei tohi lõhkuda". Kuidas saab pidada normaalseks olukorda, kus suvalisele tähtajalisele hoiusele sissemakseid tehes säilib Eesti riigi kodanikul rohkem raha pensionipõlveks, kui riigi poolt kohustuslikuks tehtud pensionifondi vastu tahtmist raha mattes?

Finantsinspektsiooni ettepanekuid tuleb kindlasti kaaluda ning arutelud neil teemadel on praegu käimas. Antud valdkond nõuab stabiilsust ning siin ei saa tormates"mõte tuli, muudame" stiilis käituda. On selge, et süsteem just alguses nõuab suuremaid kulutusi. Kuna fondihaldurite tasud on ka väga erinevad, siis ei saa väita, et turg ei toimi.

Kas kuuldused Teie poliitikast lahkumisest ja ärisse suundumiseks on tõesed? Kui jah, siis miks Riigikogu valimistel Viljandi- ja Järvamaal esinumber olles Te seda rahvale ei öelnud? Ja ärge hakake nüüd puru silma ajama, et oi, see mõte tuli mulle alles äsja. Kui lahkute, olete meid, valijaid, petnud. Ja petnud on kogu Reformierakond. Kui kuuldused on valed, siis edu Teile eesti asja ajamisel!

Kui ma teen mingeid otsuseid, siis annan kindlasti teada avalikkusele ning ka põhjendan oma valikuid.

Minu arvates on Eesti inimeste suure stressi, mis omakorda toob kaasa hulgaliselt haigestumisi, põhjuseks tohutud sissetulekute vahed sama töö eest erinevates valdkondades samade tööpanuste korral. Kui näiteks eraettevõtja maksab 3 korda vähem teise firma täpselt sama tööd ja sama pingega tegeva töötaja palgast ja näiteks avalikult deklareeritud avaliku sektori palgast 2 korda vähem , siis tunneb see inimene end vägagi halvasti. Kogu aeg on õhus tahe uut kohta saada. Töökoga vahetus pole lihtne, sest ei saa väikese sissetuleku pärast lubada tööta olemise päevagi. Tihti otsitakse lisatöö. Rabatakse nii, et vaid uneajaks jääb 6-7 tundi. Tervis kannatab. Pere kannatab. Kas nii vaba palgapoliitika on riigile kasulik?

Riik ei saa sekkuda erasektori palgakorraldusse. Sellise sekkumise tagajärjed võivad olla hukatuslikud kogu riigi konkurentsivõimele.
Mina soovitan töötajatel aktiivsem olla. Kui teie tööd ikka selgelt ei hinnata, siis tuleb riskantne, aga pikas perspektiivis ainuõige vahetus ette võtta. Praegu, kui tööpuudus on suhteliselt madal, on ka riskid madalamad.

Kuidas tagada, et sellesse valitusse ei satuks selliseid ministreid, kelle töö resultaadis tekib kahtlusi? Praeguses valituses on nii mõnigi selline minister.

Erakonnad nimetavad oma ministrikandidaadid ning erakonnad ka vastutavad. Reformierakond usaldas inimesi, kes on valijatelt saanud kõige suurema mandaadi.
Samas ei saa kedagi ette hukka mõista, inimene peab saama end tõestada, meil on küll olnud olukordi, kus ministriks saanusse suhtuti väga kahtlevat, aga aasta hiljem oldi sunnitud tõdema inimese edukust.

Kas vastab tõele, et olite peamine ideoloog IRL ja sotside kaasamisel, ehkki osa Reformierakonnast tahtis teha liitu Keskerakonnaga?

Ma eespool vastasin, et sündiva koalitsiooni loomine oli meie erakonna juhatuses üksmeelne otsus. Milline oli minu osa, seda saavad hinnata teised. Oma südames ma lootsin seda koalitsiooni juba enne valimisi ja tegin selleks tööd ka pärast.

Mind ja kindlasti ka paljusid teisi piinab, peale neid sündmusi ministrikohtade jagamisel üks küsimus. Kuidas on võimalik, et nii pikkade ja põhjalike läbirääkimiste järel ning suhteliselt suurte kogemustega poliitikutel ununes ära leppida kokku protseduurides, kuidas ministrikohti jagada? Seda oleks ju võinud teha enne, kui keegi osapooltest oma ministrikohtade soovid esitab.

See protsess kukkus tõesti halvasti välja. Jäägu see õpetuseks, kuidas neid asju ajama ei peaks. Äkki see on tõestuseks, et poliitikud sisu kõrval pidasidki kogu seda jaotust vähemoluliseks ning siit võib ka positiivset näha: sisu huvitas poliitikuid rohkem ja seetõttu edaspidine jäigi läbi mõtlemata.

Tänud vastuste eest!

Tänan sisukate küsimuste eest! Ilusat kevadet!

Meelis Atonen