Teatripäeva ülekande järel said teletehnikat kasutada ka pidutsevad näitlejad. Pildil intervjueerib Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen oma kolleegi ja kursusekaaslast Piret Kaldat. Foto: Raigo Pajula
Ega tegelikult peagi ju televisiooni erapidudele kutsuma. Korraldagu selle õdusa äraolemise, rõõmsa taaskohtumise ja vahva peo kas või kultuurieliiti liigitatav teatrirahvas. Niikuinii on teatripäevajärgsed ajalehed võitjate nimesid triiki täis, nii et ilma ei jää sellest pärgamisest lõppude lõpuks keegi.
Pealegi on telega alati üks häda. Ega nad siis ju vaid ühte inimest peole saada. Nad tulevad alati karjakaupa ning kui nad just salatit ei nõua, siis on peosaal kaameraid-mikrofone täis ning igal pool jooksevad tähtsad asjapulgad, mapp kaenlas ja klapid peas.
Liiatigi tuleb klaasikesega ühest saalist teise tuhisedes eriti ettevaatlik olla, et mõne kaabli otsa ei komistaks ning sellega kogu otseülekannet seisma ei paneks. Tõeliselt tüütu. Jah, ilma teleta on pidu parem. Ent ometi oli ETV Kuressaare Linnateatris teatripeol kohal, et seal toimuvat suisa kahe (!) otseülekandega kogu rahvale näidata.
Paraku jäi Saaremaa-lülitusi vaadates mulje, et telemehed oleks end justkui vägisi rahvapeole pressinud ja et tegelikult nad üksnes segavad teatritegelastel end välja elada, isukalt kolleege klatšida ja korralikult viina visata.
Muidugi oli see algselt teatrirahva pidu. Ent kui televisioon kord juba on kutsutud, siis saab sellest kolmesajale inimesele mõeldud äraolemisest hetkega kogu rahva pidu. Ning siis peab kõik käima televisiooni pilli järgi (seda jällegi tingimusel, et ülekande eest vastutavad Kaspar Kaljas, Gerda Kordemets ja Helen Valkna teavad, mida nad teevad).
Jäägu lavakujundus, heli ja režii teiste hinnata, kuid eetrist pakutav oli kõike muud kui läbimõeldud show. Ülekande esimeses pooles võis veel silma kinni pigistada, kui muusikaliste vahenumbrite ajal telepilt saalist lahkus ning koos Marko Reikopi ja Anu Välbaga mööda teatri tühje koridore kondama kukkus. Ent teine pool läks täiesti käest.
Mida aeg edasi, seda vähemaks jäi kaineid teatraale, kellele üleüldse mikrofon ette lükata. Ja nagu sellest veel vähe oleks: kui Välbast-Reikopist kõrini sai, tormati kaamera ette ja tehti vaatajale lolli nägu.
Ei tahaks uskuda, et ETV saabumine tuli teatriliidule viimasel hetkel üllatusena. Ei tahaks uskuda, et ka ETV-le tuli teatripeole sõit üllatusena. Aga televaatajale tuli see küll kõik halva üllatusena.
