Foto: Reuters

Neid eesmärke tutvustati Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi 293-leheküljelises aastaraportis «Inimõiguste toetuseks: USA andmed 2004-2005», mis on järg kuu aega tagasi avaldatud aruannetele üksikute riikide kohta.

Raportis tõotatakse jätkata survet Hiina ja Venemaa taolistele riikidele, aga ka USA autokraatlikele liitlastele nagu Pakistan ja Saudi Araabia.

«Meie riik jätkab teistele riikidele moraalse valiku selgitamist rõhumise ja vabaduse vahel,» ütles välisminister Condoleezza Rice ajakirjanikele.

«Me teeme selgeks, et lõplik edu meie suhetes sõltub sellest, kuidas nad omaenda rahvast kohtlevad,» lisas ta.

Inimõigusi rikkuvate riikide korralekutsumiseks pole olemas kõigile sobivat vahendit, nentis Michael Kozak, välisministri abi demokraatia, inimõiguste ja tööjõu küsimustes.

«Mõnikord tuleb kasutada piitsa ja teinekord präänikut. Ja vahel on mõni riik vastuvõtlikum siis, kui temaga rohkem tegelda, aidates tal mõnesid oma eesmärke saavutada,» rääkis ta.

Raport toob ilmsiks president George W. Bushi valitsuse raskused demokraatiakampaania ühitamisel maailma poliitilise tegelikkusega.

Selles kirjeldatakse, kuidas USA tühistas enamuse Liibüa-vastaseid majandussanktsioone, et suhteid normaliseerida, kui Liibüa riigipea Moammar Gaddafi oli massihävitusrelvadest lahti öelnud.

Samal ajal aga jäi Liibüa maailma suurimate inimõigusrikkujate hulka ja kõigist Gaddafi reformilubadustest hoolimata pole seal erilisi muutusi toimunud.

Ka Pakistanis on inimõiguste seis endiselt kehv, nentis raport, mis ilmus kolm päeva pärast seda, kui USA teatas otsusest Islamabadile hävituslennukeid müüa.

«USA peab Pakistani demokratiseerumispüüdeid otsustavaks meie pikaajaliste suhete arengus ja tasub positiivselt Pakistani tõhusa osalemise eest ülemaailmses terrorismivastases sõjas,» kõlab aruanne.

Pakistan on tõesti raske juhtum, möönis Kozak, täpsustamata, kas F-16 tehing sõltub Pakistani edasistest demokraatiapüüetest või mitte.

Aruanne vastas kritiseerijate kartustele, et Washington võib Hiina inimõigused ohverdada strateegilisematele eesmärkidele.

«USA peab endiselt väga tähtsaks kutsuda Hiinat oma inimõiguspraktikat rahvusvaheliste nõudmistega kohandama,» kõlas tekst.

USA rakendab diplomaatiat, lobitööd ja haridusprogramme, et muuta režiimi, mis jätkab ohtlikuks peetavate poliitiliste, usuliste ja sotsiaalsete rühmade ning üksikisikute allasurumist, öeldakse aruandes.

Inimõigused on tähtis diplomaatiline teema ka Ühendriikide suhetes Venemaaga.

«USA inimõigus- ja demokraatiastrateegia Venemaal toetab demokraatlikke institutsioone ja protsesse, elujõulist kodanikuühiskonda, põhivabadusi, õigusriiki, inimõigusi ja inimkaubanduse vastaseid meetmeid,» ütleb aruanne.

Inimõigustest kinnipidamine Venemaal on «kohati vilets ja kohati halvenenud», ütleb dokument, mainides eriti võimu koondumist Kremlisse, ajakirjandusvabaduse piiramist ja õigusrikkumisi Tšetšeenias.

Omad vitsad saab raportis ka USA tähtis Lähis-Ida liitlane Saudi Araabia, kus on endiselt õiguste tagamisel tõsiseid probleeme ja esineb muuhulgas meelevaldseid vahistamisi ning vangide väärkohtlemist.

Ar-Riyad on lisatud riikide nimekirja, «mis teevad eriti muret tõsiste usuvabaduse rikkumiste pärast». USA ametiisikud püüavad selgeks teha, et usuline sallimatus on seotud terrorismiga, ütleb raport.

«USA püüab endiselt juhtida tähelepanu demokraatia ja inimõigustega seotud probleemidele Saudi Araabias, kutsudes valitsust suurendama poliitilist osalust, läbipaistvust ja vastutust valitsuses, kaitsma naiste õigusi, usuvabadust ja töötajate õigusi,» jätkub tekst.

Teist USA tugevat liitlast Egiptust kutsub aruanne poliitilisi ja majandusreforme kiirendama. Kairo on esimest korda kõne all ka iga-aastases inimkaubanduse aruandes, ütles USA välisministeerium.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1