| «Minu hinnangul peaksime tõsiselt kaaluma sellist süsteemi nagu on paljudes Lääne-Euroopa riikides, kus parlamendiliikmega sõlmitakse tähtajaline tööleping ehk ta saab teatud ajaks ametisse ja selleks ajaks on tal määratud kindel palk,» rääkis Reinsalu «Aktuaalsele kaamerale». «Üks konkreetne number seaduses nagu on Soomes, Saksamaal või Austrias. Kas see on võimalik kehtiva põhiseaduse raames, vajaks küll õiguslikku analüüsi.» Sotsioloog Andrus Saare hinnangul aitaks palgatõusu pidurdamine tõsta ka riigikogu järjest madalamaks muutuvat mainet inimeste silmis, kirjutas ETV24. «Ma arvan, et see aitaks oluliselt. Väga selge, et küsimus ei ole lihtsalt rahas. Jah, inimesed tunnetavad seda, et raha küsimus on ebaõiglane. Selles kumuleerub ka vähene usaldus, võõrandumine. See on üks nendest sammudest, mida riigikogu kindlasti peaks tegema,» ütles sotsioloog. Urmas Reinsalu lisas, et kui vaadata parlamendi tootlikkust ja küsida, kas see tootlikkus on käinud kaasas sissetuleku kasvuga, siis praegune süsteem seda tasakaalu ei taga. Süsteemi saab muuta vaid riigikogu ise ja seda järgmise koosseisu tarvis. Keskmise palga tõusu toel kerkib riigikogu liikmete põhipalk märtsist pea 50 000 kroonini. Ajaleht Postimees ja Postimees.ee algatasid allkirjakogumise kampaania, millega kutsuvad inimesi oma nime all välja astuma riigikogu liikmete hiiglasliku palgatõusu vastu. Ka Eesti Ekspress pöördus riigikogu poole üleskutsega palgatõusu pidurdada.
|
