Rakvere teatri «Arabella ja Taaniel» on kahjuks juba mängukavast maas, mälestuseks jäänud CD-plaat - tagasi mõeldes tundub, et see säravjõuline teatrisündmus päris väärilist vastukaja ei leidnudki...

Kunksmoor tegutseb praegu kahe teatri laval: Nukuteatris Andres Dvinjaninovi kammerlavastuses, nimiosas noor näitleja Laura Nõlvak; Draamateatris Ain Prosa suurejoonelisemas vaatemängus, magnetnimedeks Ita Ever ja Tõnu Kark - vitaalne ja samas südamlik tandem Kunksmoor Emmeliine ja kapten Trumm.

Pigem filmilik

Soovitan vaadata mõlemat lavastust. Kumbki tõestab omal kombel, et Aino Perviku teos on nõudlik ja tänulik algmaterjal, ent kaugeltki mitte isemängiv, võib-olla pigem (multi)filmilik kui lavaline. Kesksed tegelased ju ainult kaks inimest ja üks saar ehk loodus.

Kuna Draamateatri esietendusel sisulised liinid veel logisesid ja osatäitjate lavanärv selgesti tuntav oli, tundub Nukuteatri väiksem-vaiksem Kunksmoori-mäng hetkel veenvam, ent õiglane võrdlus võiks tekkida Draamateatri kümnenda etenduse paiku.

«Kunksmoor ja kapten Trumm» algab Draamateatri uhiuuel pöördlaval efektse tormimöllu ja ulja laevahukuga (videograafika autor Taavi Warm).

Marge Martini kujundus loob avara mänguruumi, kus pääsevad mõjule nii saar kui suurlinn, põnevaks võluasjaks aurav nõiarohupada. Ain Prosa lavastuses ning Ardo Ran Varrese muusikas on reibast dünaamikat.

Kui Ita Everi Kunksmoor «Tinnat» laulda vihtus, tundus see tsipa estraadistamplik - aga eks väida ka raamat, kuis Kunksmoor armastas lorilaule! Laval meeldib vanaema-eas nõiaplikale ka meremeeste pükse tuulde lennutada: seegi vemp näib esiotsa harjumatu, justkui «teisest filmist».

Vananemise võlu

Aga tervikuna on Kunksmoori rollis heldelt mänguvõimalusi, et paotuks Ita Everi ande nii koomiline kui traagiline poolus ning nende ere julge ühtesulatamine.

Tõnu Kark vana merekaru Trummina on siiras kui laps oma hingelises nukruses, kartuses muutuda vana mehena tarbetuks maarotiks, kellele ei anta enam oma laeva.

Kõige olulisem tunduski vananemise teema, tähtsaim Trummi arusaam, et noorust pole vaja tagasi tahta, kui kõrval oma Emmeliine. See haakus Draamateatri jõulu-lavastusega, Andrus Kivirähki näite-mänguga «Uus jõuluvana» - sõnumina on vanadusest hoolimine ja inimlik headus praegusajas vajalik, õige vastupanulaeng kõlenoorele edukultusele. Pehmed, hellad toonid on Everi ja Kargi partnerluses igati kenad.

Kahju, et kõrvalosaline Anti Reinthal oli justkui omapäi ulpima jäetud ega saanud end vaimuka karakternäitlejana kuigivõrd tõestada, eks seegi või hiljem muutuda.

Nukuteatri Kunksmoori-lavastus lõpeb kevadiselt sumiseva saarega. Draamateatri lavasaarel jääb kestma südamlik sügis palderjaniõitega. Ei ole paremaid-halvemaid aastaaegu, sest looduse tasakaalu loob inimlik headus ja tõsine hoolimine.

Uuslavastus

«Kunksmoor ja kapten Trumm»

Lavastaja Ain Prosa, kunstnik Marge Martin. Osades Ita Ever, Tõnu Kark, Anti Reinthal.

Esietendus 22. veebruaril Eesti Draamateatris

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5