Nimelt hakkavad ELi laienedes seniste kandidaatriikide tudengid brittidega võrdset õppemaksu maksma. Eestlastele avanevad tänu sellele juba eeloleval sügisel erakordselt odavad õppimisvõimalused Suurbritannias.

Õppemaks, mis näiteks Londoni Majanduskoolis (London School of Economics ehk LSE) oli siiani meile kui mitte-ELi kodanikele 9859 naela (u 222 800 krooni) aastas, langeb dramaatiliselt - 1100 naelale (24 860 krooni) aastas, mis on ELi tariif.

Kui tudengi perekonna sissetulek ei ületa 20 000 naela (452 000 krooni) aastas, võib taotleda vabastust ka sellest.

Kui sel sügisel alustada kolmeaastasi bakalaureuseõpinguid Suurbritannias, on kulud koos õppemaksu ja elamisrahaga esimese kahe aasta jooksul umbes 170 000 krooni aastas.

Kui õpitakse Inglismaal, suureneb summa kolmandal aastal umbes 43 000 krooni võrra - sest õppemaksu piirmäär Inglismaal tõuseb 3000 naelani. Shotimaa ja Walesi kohta see ei kehti.

Hansapank annab laenu

«Põhimõtteliselt on hariduse omandamiseks sellist raha võimalik laenata küll,» kinnitab Hansapanga avalike suhete juht Ando Noormets. «Ilmselt peaks siis kinnisvara tagatiseks olema.» ELi kodanikena saavad eestlased Suurbritannias õpingute ajal ka töötada - see teeks laenukoorma väiksemaks.

Odavamaks muutuvad ka magistriõpingud. LSEs näiteks langeb 12-kuulise magistrikursuse hind 9908 naelalt (223 920 krooni) 2951 naelale (u 66 695 krooni).

Lisaks jäävad esimestel aastatel eestlastele alles ka Briti Nõukogu stipendiumid, kuigi nõukogu Tallinna esinduse direktori Küllike Tohveri sõnul võivad need hiljem siiski kaduda.

Viimastel aastatel on Briti Nõukogu Eestis saanud stipendiumideks 80 000 naela aastas, mille eest saaks õppima saata laias laastus neli inimest. «Ent kuna meil on alati olnud palju väga häid kandidaate, oleme enamasti saatnud välja vähemalt 5-6 inimest,» ütleb Tohver, kiites Briti Nõukogu stipendiumispetsialisti Kaarin Truusi, «kellel on väga hea anne lisaraha ja poolstipendiumide leidmiseks».

Ülikoolid kannavad kahju

Üldse andis Briti Nõukogu 2001/2002. õppeaastal kümnes ELiga liituvas riigis välja 125 täis- ja 66 poolstipendiumi.

Kui oletada, et omal käel või asutuste poolt finantseerituna õppis Suurbritannias veel teist samapalju peatsete ELi riikide kodanikke, läheneb kahju, mida Briti ülikoolid ELi laienemise tõttu kannavad, 3 miljonile naelale.

Rikkad ülikoolid ei pruugi sellest oma osa kaotamist väga märgatagi, ent vähem rikastele - ja seni ohtralt idaeurooplasi koolitanud - ülikoolidele võib see tuntav olla.

«Meie kool tegi uuringu, et selgitada välja, palju me kaotame,» tunnistas hiljuti Tallinna väisanud Slaavi- ja Ida-Euroopa uuringute kooli professor George Kolankiewicz. «Õnneks mitte dramaatiliselt.»

1990. aastate lõpu Aasia majanduskriis lõi Briti ülikoole tugevalt, mitmel pool kahanes magistrantide arv lausa poole võrra, ja seda just kõrget õppemaksu tasuvate aasialaste arvel. Nüüd aga võib Küllike Tohveri hinnangul haridusjanuste aasialaste «invasioon» ELi laienemise rahalise mõju märkamatuks kompenseerida.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5