Maret Ani võiduseeria Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste paarismänguturniiril lõppes alles poolfinaalis

Maret Ani finaali ei jõudnud

Uudistavalt ümbrust takseerinud saabujaile vastu rutanud legendaarne Evald Kree, Eesti tennise grand old man, ulatas plikatirtsule reketi ja ütles: «Vaata, treeneritädi juba ootab sind - tema nimi on Aita.»

Kree tütrest Aita Põldmast sai väike spordihuviline Ani juhendaja järgmiseks kaheksaks aastaks. Tegelikult oleks raske kujutleda, et tüdruk võinuks kellegi teise näpunäidete järgi harjutama asuda - pedagoogikaülikoolis ühel kursusel tudeerinud Põldma ja Mari Ani on tänaseni parimad sõbrannad.

Samal teemal: Repliik: Edasi, vapper Maret! (2)

«Käisime sageli oma perega Anide suvekodus Mustajõel puhkamas - väike Maret silkas vahetpidamata ringi, paistes omaealistega võrreldes silma erakordselt hea liikuvuse ja koordinatsiooniga,» meenutab Põldma. «Ütlesin Marile, et pead ta mulle trenni tooma!»

Hea vaistuga treeneri siht oli kohe selge - ta tahtis tirtsu võimalikult ruttu tenniseväljakul näha. «Maretit maal toimetamas jälgides polnud mul kahtlustki, et tegu on väga hea sporditüdrukuga,» nendib Põldma. «Tennisistiande avastamiseks kulus siiski rohkem aega.»

Tallinna Tehnikaülikoolis võrkpallitreenerina töötanud Mari Ani tõdeb, et poleks koos abikaasa Andresega tulnud iial mõttele viia noorem tütar just tennist toksima. Pealegi kuulus Mareti vanem õde Pille, praegune Võru abilinnapea, hoopis Eesti naiste korvpallikoondisse.

«Poleks ma Aitat tundnud, valinuks Maret tõenäoliselt muu ala,» tõdeb Mari Ani. «Võtsin ta juba seitsmekuuselt spordisaalidesse, tüdruk käis justkui maskotina meie võrkpallisatsidega erinevatel võistlustel kaasas.»

Maret Ani vaimustuski esmalt õe eeskujul korvpallist. Viieselt Allan Dorbeki juhendamisel korvpallitreeninguid alustades kuulus ta ainsa õrnema soo esindajana kohe kuni seitsmeaastaste poiste võistkonda.

Liisk korvpalli ja tennise vahel langes lõplikult viimase kasuks alles 14-aastaselt - enne seda jõudis piiga tulla ka C-vanuseklassi Eesti korvpallimeistriks.

Põldma meenutab Anit kui jäägitut võitlejat, kes ei lubanud endale treeningutel kunagi järeleandmisi. Elavaloomuline tütarlaps paistis silma ülima aktiivsusega ega mallanud kunagi ühe ja sama harjutuse kallal pikalt vaeva näha.

«Maret vajas vaheldust, igav löökide sooritamine ei pakkunud talle pinget,» tõdeb Põldma. «Mareti tõttu mõtlesin välja üha uusi harjutusi ja kombinatsioone - peamine, et igav ei hakkaks. Sellest oli kasu: mitmekülgsem harjutamine tõstis pidevalt taset, erinevalt paljudest teistest õpilastest suutis ta kogu aeg ühtlaselt areneda.»

Ani edasipüüdlikkust ilmestab järgminegi seik. Olles teinud 13-aastaselt ühes kaotatud mängus kümme topeltviga, ei puhkenud piiga nutma, nagu esimestel võistlustel ebaedu üle elades, vaid palus Põldmat: «Lähme veel harjutama, pean servi kätte saama!»

«Ta pommitaski paarkümmend korda järjest kasti, alles siis siirdusime kodudesse,» meenutab Põldma, kes tänaseks maailma tippklassi jõudnud Anile kohati lausa ema eest olnud. «Väljakul hiilgas ta alati domineeriva poolena ega lootnud kunagi vaid vastase eksimuste toel mängu võita.»

Või teine näide - 12-aastasena astus Ani Helsingi turniiri finaalis väljakule hoolimata villis peopesadest ja marraskile kukutud randmest. «Ütlesin Maretile: sa ei saa nii mängida,» räägib Põldma. «Aga temal polnud vahet, kas käsi on terve või katki. Läks, võitles ja võitis!»

Pärast Põldmat on Maret Ani pürgimist tippmängijaks lühiajaliselt nõu ja jõuga toetanud ka Eesti kõigi aegade kuulsaim valgepallur Toomas Leius ning Jaak Parmas. 17-aastaselt alanud ja tänaseni vältav koostöö Itaalia vendadest tenniseasjatundjate Pierfrancesco ja Simone Restelliga tuli loogilise jätkuna.

«Arutasime seda koos Mareti vanematega ning leidsime ühiselt, et Itaaliasse kolimine on ainuõige otsus,» räägib Põldma. «Sealne kliima, harjutamistingimused ning tihe võistluskarussell pakkusid arenguks paremaid võimalusi. Ja kõige tähtsam - Maret leidis Itaaliast ka rahalist tuge.»

1999. aasta kevadel sportlase isa Andres Ani ja Itaalia töösturi Mauro Landoni vahel sõlmitud kuueaastase lepinguga võttis viimane enda kanda tippklassi pürgiva Maret Ani ettevalmistus- ja võistluskulude katmise.

Muidugi klausliga, et auhinnaraha teenides asub Ani varem kokkulepitud protsendiga võlga korvama.

Eelmistel hooaegadel on heledapäise piiga hooajaeelarve küündinud miljoni kroonini. «Itaallased pakkusid meile esmalt 12-aastast lepingut, kuid nii pikaks ajaks ei söandanud end toona siduda,» tõdeb Mari Ani.

«Arutasime asja ka kergejõustikumänedžeri Aivar Karotammega, kes leidis samuti: nii fantastilist lepingut pakutakse haruharva,» kirjeldab tennisisti ema. «Maret pole Itaalias pidanud millestki puudust tundma - talle usaldati Landoni firma krediitkaart.»

Tänaseks hakkavadki Maret Ani karm enesepiitsutamine ja ülim edasipüüdlikkus end ära tasuma. Austraalia lahtistel meistrivõistlustel paarismängu poolfinaali jõudmise eest teenitud üle poole miljoni krooni suurune preemia lubab mõelda edasise elu kindlustamisele.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.87