| Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna esindaja ütles, et teemat arutab neljapäeval ka valitsus. Eelmise aasta sügisel reserveeris riik selleks otstarbeks 80 miljonit krooni. Oko Osuuspankkien Keskuspankki, Ost-West Handelsbank ning Sampo Bank nõudsid riigilt 430 miljoni krooni tasumist seoses aastate eest pankrotistud Ookeani võlgadega. Mõlemad pooled on pakkunud vaidluse käigus ka kompromisslahendusi, kuid kokkuleppele ei saadud. Viimati pakkus riik pankadele nõudest väiksemat rahalist kompensatsiooni, kuid selle pakkumise lükkasid pangad tagasi. Veel kaks aastat tagasi avaldas peaminister Andrus Ansip lootust, et RAS-i Ookean teemadel välispankadega käiva vaidluse osas teeb vahekohus Eesti jaoks soodsa otsuse. Ansip ütles toona, et selliseks ootuseks annavad alust mitu riigi jaoks positiivset otsust, mille on asjas langetanud Eesti riigikohus. 1989. aastal laenasid kolm panka raha toonasele Nõukogude Liidu ja Soome ühisettevõttele Esva kalapulgatehas. Laenu tagasid Soome toiduainetööstus Valio ja Nõukogude Liidu kalatööstus Estrõbprom. Mõni aasta hiljem sattus Esva laenu tagasimaksmisega raskustesse ning pangad pöördusid laenu tagasisaamiseks Valio ja Estrõbpromi poole, kellest viimane ei suutnud oma kohustusi täita. Pärast seda kui Estrõbpromi varad läksid 1992. aastal üle Ookeanile, asusid pangad tollelt Esvale antud laenu tagasi nõudma. 1995. aastal Ookean aga pankrotistus. Ehkki pankade nõude üle vaieldi kohtus aastaid, jäi see 2001. aastal pankrotiprotsessis lõplikult tunnustamata. Pangad ei jätnud jonni ja andsid Eesti riigi 2004. aastal Maailmapanga alluvuses olevasse ICSID-nimelisse vahekohtusse, mis asub Pariisis. Pangad käsitavad Esvale antud laenu investeeringuna Eesti Vabariiki ning nõude Ookeani pankrotimenetlusest kõrvalejätmist riigi sekkumisena tehtud investeeringusse. |
