Kaire Uusen: eriti salajane amet
28.11.2007 22:24
Kaire Uusen, Postimees
Notaritasude teema kütab juba aastaid kirgi ja tundub, et sellele saagale ei tule lõppu. Kuigi Euroopaski on Eesti notarisüsteemi nimetatud liigselt privilegeerituks, paistavad muutused ikka notarite, mitte teenust vajavate elanike huvi teenivat. |
| |
|
 |
Kaire Uusen.
Foto: Mihkel Maripuu |
|
|
| Paar aastat tagasi tundus, et asjad liiguvad paremuse suunas. Selleks andis lootust justiitsministeeriumi plaan järjekordade lühendamiseks suurendada notarite arvu, samuti odavnesid tavainimese jaoks mõned tehingud. Nüüd nõuavad riigi kaitse all tegutsevad notarid taas tasude tõusu. Aga miks? Kui tavaliselt tahab riik või mõni firma mingi teenuse hinda tõsta, siis põhjendatakse seda vajadust. Võtkem bussijuhid, õpetajad või arstid, kes kurdavad madalate palkade ja suurte kulude üle, ning ühiskond lepib bussipileti hinnatõusu või hariduse kallinemisega. Notarid viitavad aga hoopis Eesti keskmise palga tõusule. Mitte ühte sõna nende endi praegusest töötasust, tööle kuluvast ajast või töötingimustest. Mida avalikkus üldse teab notarite tööst või palkadest? Võib öelda, et eriti midagi, sest seda teemat on notarid aastaid miskipärast kiivalt varjanud. Kui 2000. aastal valmis ametiisikute palgaandmete avalikustamise määrus, peeti oluliseks, et juba 1990. aastate lõpul Eesti mõistes hiigelpalka saanud notarid ka lõpuks avalikkusele oma teenistusest aru annaksid. Kuid 2001. aasta 1. aprillil, mil maksumaksja sai esimest korda teada, kui palju palka saab ametnik, minister või Eesti Energia juht, jätsid notarid oma töötasud avaldamata. Nii on see seniajani. Põhjusena, miks nad seda ei teinud, toodi see, et notarid ei saa palka tavainimese kombel, vaid teenivad tulu, mille arvel peavad üleval oma bürood, tegevust ja töötajaid. Samuti kostis kartust, et avalikkus ehmataks nende töötasust ära, sest mitteametlike andmete järgi ulatus notari palk juba ligi 10 aastat tagasi keskmiselt 17 000 kroonini kuus. Eesti keskmine palk oli siis 4440 krooni. 2004. aastal, kui Eesti keskmine palk ulatus ligi 7300 kroonini, erinesid notarite töötasud Eesti lõikes vähemalt 10 korda ja madalaim notari palk ei olnud mitte Eesti keskmise tasemel, vaid juba üle 30 000 krooni. Tallinna notarite kuupalga suuruseks nimetati aga eravestlustes 100 000, 200 000 ja isegi 300 000 krooni. Seega, ehk nüüd peaks olema aeg, mil notarid selgitaksid tasumäärade tõstmise majanduslikku põhjendatust nii, et seda mõistaks ka inimene, kellel hinnatõus taskuid tühjendab ja kes teeb praegugi kõrgharidust nõudvat tööd kaks korda madalama palgaga kui notar aastal 1999.
|
