Euroopa teadlaste baas Antarktikas. Foto: AP

Teadlased mõõtsid süsihappegaasi (CO2) osakaalu Ida-Antarktika jääkoore seest leitud õhumullides, pikendades nii olemasolevat andmestikku õhu koostise kohta enam kui 200.000 aasta võrra.

Projekti EPICA teadlased puurisid jämeda trelliga tuhandete meetrite sügavuses asuvasse jäässe auke, kust võtsid välja tükke 650.000 aastat tagasi sadanud lume all säilinud jääst.

Projekti ühe eestvedaja, Šveitsi Berni ülikooli professori Thomas Stockeri sõnul näitas analüüs, et tänane atmosfääri CO2-sisaldus on juba 27 protsenti kõrgem kui kunagi varem.

«Me oleme lisanud veel ühe tüki infot, mis näitab, et aeg, mille jooksul inimesed on muutnud atmosfääri koostist, on kliimasüsteemi loomuliku ajatsükliga võrreldes väga lühike.»

«Peamiste kasvuhoongeaaside nagu metaan, süsihappegaas ja lämmastikoksiid tase kasvab alates tööstuslikust revolutsioonist kiiruse ja ulatusega, millist pole Maa näinud sadu tuhandeid aastaid,» kommenteeris uurimistulemusi USA Oregoni Riikliku Ülikooli geoteaduste professor Ed Brook.

«Nüüd pole kahtlust, et see on toimunud inimeste mõjul.»

USA Rutgersi ülikooli professor Kenneth Milleri sõnul kerkib ookeanide tase kahe millimeetri võrra aastas võrreldes ühe millimeetriga aastas eelmisel paaril tuhandel aastal.

«Toetudes pidevatele ajaloolistele andmetele, teame kindlasti, et see on hiljutine fenomen,» lisas ta.

Andmeid kogutakse järgmisel nädalal ÜRO eestvedamisel peetava ülemaailmse soojenemise alase konverentsi tarbeks, mis toimub Kanadas Montrealis.

Kasvuhooneefekti tõsidust rõhutavate teadlaste vastased on varem väitnud, et taoline efekt võib olla looduse jaoks loomulik ja esineda teatud ajavahemike tagant.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67