Laupäeval Elva linnaraamatukogu kaminasaali kogunenud õpetajad avaldasid lootust, et samasuguseid võimalusi õppekava arendajaid küsimustega pommitada pakutakse neile tulevikus veelgi. Foto: Margus Ansu

Kuigi õppekava on uue arendaja ehk Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REK) taktikepi all sepitsetud juba juulist alates, kohtusid aineliitude juhatustesse kuuluvad õpetajad möödunud laupäeval kaminasaalis oma tööjuhendi kirjutajatega alles esimest korda.

Kauaoodatud kangelased – Sulev Valdmaa ja Janar Holm REKist – uue, paljude hinnangul lausa poolsalaja tehtava õppekava arendajad astusid 30 nõudliku silmapaari ette oma tööst aru andma.

Samal teemal: Repliik: Tõhus rünnak (1)

Mahavõetud kava

Õpetajad seadsid end pedagoogilise täpsusega keskpäevaks lahinguvalmis – pastakad pihku ja patakas konspektipabereid varuks.

Alustati küsimusest selle kohta, miks minister Mailis Reps ikkagi õppekava väljatöötamise Tartu ülikooli (TÜ) haridusteadlaste käest ära võttis ja REKile üle andis? Samal ajal oli TÜs juba üldosa, kus õppekava põhilised suunad paika pannakse, valmis saanud.

«Miks oli vaja välja tulla teise üldosaga?» nõudis kunstiõpetuse õpetajate esindaja Anu Tuulmets häälekalt.

«Polegi ju uut üldosa veel,» pareeris Holm.

Ometi oli enamik saalisviibijatest näinud õppekava üldosa versiooni – poolsalajast dokumenti, mis nädalapäevad TÜ kodulehel väljas oli ja siis REKi survel maha võeti.

Pastakad hakkasid liikuma kiiremini ja sõnavõtusoovist märku andvad käed kerkisid aina nobedamalt. Iga pedagoog tahtis vastust, milliseid aineid, mis klassis, kui palju ja miks vähendatakse. Elavat huvi tunti ka uue õppekava koostajate pädevuse vastu.

Suurt muret väljendasid näiteks füüsikaõpetajad. Eesti Füüsika Seltsi esindaja Jaak Jõgi ootas tagasihoidlikult oma sõnajärge. Saanud selle, teatas ta äärmiselt vaoshoitud toonil, et kolm inimest, kes REKi juures füüsika ainekava väljatöötamisega tegelevad, on Eesti füüsikutele üsna tundmatud.

«Ma ei tunne neid inimesi, aga võin öelda, et need kolm õpetajat pole füüsikaüldsusega seotud. Ja Eesti Füüsika Selts ei tea midagi, mis seal toimub,» märkis Jõgi tasasel toonil. Väärikat esinemisstiili hoides tõi ta välja, et REKi õppekava on näiteks füüsikatunnist täielikult välja jätnud tehnoloogia osa.

Vastuseks sellele mainis Valdmaa, et lastele õpetatakse ju töö- ja tehnoloogiaõpetust.

«Jah, aga füüsika annab sellele aluse,» kaitses Jõgi. «Kuidas need probleemid saavad kajastatud üldises füüsikas?»

Suuremad etteheited pareeris Valdmaa sõbraliku kutsega tulla REKi töörühma tegijatele tasuta nõu andma. «Ma teen teile pakkumise liituda töörühmaga!» teatas ta juba kolmandale inimesele. «Teie olete teretulnud, aga meie ei saa teile maksta.»

Tuliste vaidluste vältel oli kell saanud 15.50 ja väljas juba pimenes.

Viimase tunni jooksul oli diskussiooni juht Õpetajate Liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa kolm korda teinud ettepaneku kohvipausiks. Tulutult. Pedagoogide silmad kilasid, põledes soovist just enda aine kohta Valdmaalt aru pärida.

Konkreetsuse küsimus

«Eks igaüks loeb sealt välja, mida ta suudab ja tahab,» oli Valdmaal ka universaalne vastus igale õppekava puudutavale küsimusele.

Sellest haaras mõne aja pärast kinni Tartu Miina Härma gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Anne Laius – konkreetse jutu ja range olekuga daam.

«Demagoogia piirid on piiritud, sellest me oleme siin juba korduvalt aru saanud,» märkis Laius. Jätkuks küsis ta Valdmaalt otse, kas viimane on sõdur, kes täidab vaid REKi käsku ja oma peaga ei mõtle.

«Mina ei ole kergesti juhitav inimene, mina ei ole käsutäitja tüüp,» ärritus Valdmaa, tuues oma pädevuse tõestuseks välja ka fakti, et ta on kauaaegne õpetaja, koolijuht ja nelja koolis käiva lapse isa.

Kell 16.20 õnnestus Lehte Jõemaal arutelule siiski joon alla tõmmata.

«Ma olen õppinud, et on olemas üks mees, kellel on libe keel, paks nahk ja poole rohkem lapsi kui mul,» võttis Tartu ülikooli õppekavade arenduskeskuse juhataja Ain Tõnisson arutelu kokku.

Lõpetuseks esitasid õpetajad nõudmise, et kohtumised REKi esindajatega jätkuksid, teinekord juba haridusministri osavõtul.

Kuidas sündis uus õppekava?

• 2000 – minister Tõnis Lukase ajal sõlmib haridusministeerium Tartu ülikooliga (TÜ) seitsmeks aastaks lepingu uue õppekava koostamiseks.

• 2002 – minister Mailis Ranna juhitud haridusministeeriumil tekib mitmeid probleeme TÜ tegevusele hinnangu andmisel.

• 2003. aasta sügis – minister Toivo Maimets sõlmib uue lepingu TÜga, üldosa tähtajaks saab 2005. aasta sügis.

• 2005. aasta suvi – minister Mailis Reps annab õppekavade koostamise üle riiklikule eksami- ja kvalifikatsioonikeskusele (REK), samal ajal valmib TÜs lubatud õppekava üldosa.

• 26. august 2005 – TÜ ja ministeerium sõlmivad kokkulepe, mille järgi REK peab kaasama TÜ õppekava arendamisse.

• 20. september 2005 – TÜ annab ministeeriumile oma õppekava üldosa versiooni üle ja jääb ootama, et REK neid töösse kaasaks.

• oktoober 2005 – REK saab TÜga konsulteerimata valmis oma õppekava üldosa versiooni, mida ei avalikustata enne järgmise aasta algust.

Allikas: Postimees

Mis oli õppekavade teemal korraldatud ümarlauast kasu?

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.57