SAKi juhataja Meelik Kattago ei suutnud leida Eestile rahvuslikku uhkust toovat ideed.

SAK tähistas oma kolme aasta pikkuse aktiivse tegutsemise lõppu eile Toompeal. Tähtsa majanduse arendamiseks loodud mõttekeskuse laialisaatmisel rääkisid teadlased, keskpanga juht ja poliitikud, kui oluline on majanduse teadmistemahukaks muutmine.

Samas tunnistas SAKi juhataja Meelik Kattago avalikkusele, et SAKi organisatsioon saadetakse laiali, ootamaks aegu, millal Eestis tekib suurem vajadus ajutrustide ning nende teenuste järele. Kattago arvates on just tänu SAKile hakatud Eestis väärtustama strateegilist mõtlemist.

Vähe insenere

SAK soovis Soome eeskujul luua Eesti Arengufondi, mis oleks toetanud teadmistemahukaid ettevõtteid, valitsus kaalub paralleelselt oma riskikapitali projekti käivitamist.

Strateegiakeskuse lõpetamisel esinenud visionääri Linnar Viigi sõnul on Eesti praegu innovatiivsest mõtteviisist üsna kaugel.

Tema sõnul on ka majandusnäitajaid arvestades väga raske Eestil saavutada püstitatud eesmärki – minna üle teadmistel põhinevale majandusele aastaks 2014.

Eesti Panga president Vahur Kraft tõstis esile teiste riikide kogemuste põhjaliku uurimise tähtsust. «Eesti vajab visiooni ja terviklikku tulevikunägemust, millel on laiapõhjaline ühiskondlik toetus,» rõhutas Kraft.

«Eestis on vähe insenere ja patenteerimisalane tegevus nõrk,» lisas tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk, kelle sõnul on Eestis kulutused teadus- ja arendustegevusele võrreldes teiste riikidega väikesed. Tergi kinnitusel on innovatsioonisüsteemide laiendamiseks vaja palju sidussüsteeme, sest ainult rahast ei piisa.

Tema arvates ei ole võimalik ainult majanduse muutmine teadmistepõhiseks, kui teised valdkonnad samadel põhimõtetel ei toimi.

«Ettevõtete või ülikoolide innovatsioonitegevus ei saa tõhusamaks muutuda, kui riigi valitsemine kui tervik seda ei toeta,» rõhutas Terk.

Poliitiline nõiaring

Sageli ei tunne Eesti tippametnikud või poliitikud tema sõnul üldse huvi Eestit külastanud tippteadlaste seisukohtade vastu, kuid poliitikute tahe ja visioon on väga tähtsad. Kui ametkondadevaheline koostöö ei parane ja ühiskonna huvigruppidega läbi ei räägita, siis on raske arengus edasi minna.

«Praegu tihtipeale vaid imiteeritakse huvigruppidega läbirääkimisi,» märkis Terk. Tema sõnul on Eesti näitel ohuks see, et majanduses tehtavad valikud on poliitikapõhised. «Poliitilistel parteidel on äriettevõtetes oma toed,» tõdes Terk. Kui partei tuleb võimule, tõuseb sama äriesindus ka innovatsioonistruktuuridesse.

«See pole majanduse seisukohast õige valiku alus,» arvas Terk. «Kardetavast nõiaringist on võimalik välja tulla, kui valikukriteeriumid muutuvad selgeks.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2