Riigi esimene kõuts – peaminister Juhan Partsi Miisu – andis oma püstipäise olekuga mõista, et tema ega ta peremees ei lase end võimutülist kõigutada

«Valitsuse töörahu on taastatud,» kinnitas peaminister Parts pärast kolm tundi kestnud tuliseid vaidlusi Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani ja Reformierakonna juhi Siim Kallase vahel. «See kokkulepe kajastab meie parimat ühist arusaama, mida riik saab täna inimeste heaks teha.»

Valitsus taastas töörahu
Juhan Partsi kommentaar

Parts lisas, et koalitsiooni püsimajäämine on oluline, sest see tagab stabiilsuse, mida Eesti vajab, liitudes tuleval aastal Euroopa Liidu ja NATOga.

Eile alla kirjutatud kokkulepe põhineb lepituskaval, mille pakkus eelmisel kolmapäeval välja peaminister Parts.

Samal teemal: Peaminister: usaldus taastub töö käigus (3) Juhtkiri: Vaherahu (4)

Tulumaks siiski alaneb

Kõigilt pooltelt järeleandmisi nõudnud kokkuleppe järgi ei muutu võimuleppes sihiks seatud eesmärgid - tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2000 kroonini kuus (praegu 1000) ja tulumaksu alandamine 20 protsendini (praegu 26 protsenti).

Kompromissi järgi tõuseb järgmisel aastal tulumaksuvaba miinimum 1400 kroonile, kuid tulumaks ei lange. Edasi langeks tulumaks kaks protsenti iga aasta, jõudes 2007. aastaks 20 protsendini.

Tulumaksuvaba miinimum tõuseks vastavalt astmestikule 2005. aastal 1700 kroonile ja saavutaks 2000 krooni taseme aastal 2006. Küsimusele, kuidas kompenseeritakse eelarvesse laekumata jääv raha, viitas Reiljan võimalusele panna maksuamet paremini tööle.

Järgmisel aastal eelarvesse täiendavalt alles jääva ligi 760 miljonit krooni jagab võimuliit haridus- ja kultuuritöötajate palgatõusuks, omavalitsustele jne. Täpsema rahajaotuse lepivad lähipäevil kokku ministrid.

Pooled leppisid ka kokku, et viieaastases majandustsüklis tagatakse ülejäägiga või tasakaalus eelarve, võttes arvesse Euroopa Liidu nõudeid, mis lubavad erijuhtumitel minna ka kuni 3-protsendilisse eelarvedefitsiiti. Nii Parts kui Kallas kinnitasid, et valitsuse eesmärgiks on hoida eelarve siiski tasakaalus. «Arvan, et kolme protsendiga miinusesse minek on välistatud,» sõnas Kallas.

Vanemahüvitis tuleb

Samuti leppisid partnerid kokku, et vanemahüvitise seadus võetakse vastu praegusel kujul. See tähendab, et vanemahüvitise ülemmäär järgmisel aastal on kolm keskmist 2002. aasta palka ehk enne maksustamist 15 700 krooni. Esialgselt nõudis Rahvaliit ülemmääraks kolmekordset palga alammäära ehk 6600 kroonini.

Lepiti ka kokku kahekordistada esiklapse toetust - see tõuseb 150 kroonilt 300 kroonile. Riiklikku haldusjaotust ei muudeta, alles jääb 15 maakonda.

Kompromisse

• Tulumaksu alandamine algab 2005. aastal.

• Vanemahüvitise suurus on kuni kolm keskmist palka.

• Esimese lapse toetus kahekordistub.

• Erinevate kulude katteks jagatakse veel 760 miljonit krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.4