Kultuuriministeeriumil on küll kindel plaan hakata koopiamasinatega paljundatavatelt materjalidelt autoritasu korjama, kuid kuidas ja mis alustel seda teha ning kas selle järgi on üldse vajadust, on veel selgusetu.
Seetõttu on plaani vastu mitmed asjatundjad, kelle arvates ei tohiks riik hakata leiutama jalgratast, vaid peaks õppust võtma Euroopas kasutatavatest süsteemidest. Näiteks Saksamaal peab iga koopiamasina ostja maksma lisaks masina hinnale veel spetsiaalse maksusumma. Selle tasumise korral saab aparaat vastava kleebise ning teda võib ilma lisaraha maksmata kasutada piiramatult.
Soomes seevastu peab paljundaja võtma vastavast ametkonnast loa ühe või teise materjali kopeerimiseks, selle eest tuleb tasuda maksu ning siis võib kviitungiga juba paljundustöökotta minna.
Tallinnas tegutseva Reprokeskuse juhi Endel Linaski sõnul tuleks maksu võtta ikkagi paljundatud materjali kasutaja aga mitte koopiamasina omaniku käest. «Meie ametkonnad üritavad aga luua mingit oma süsteemi ning maksustada masinate omanikud,» rääkis ta. «Kui püüad aga neile natukene nõu anda, siis sellest ei olda huvitatud.»
Paljundusmasina maksustamise umbmäärasust tunnistab ka kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna levitalituse juhataja Kärt Nemvalts. Tema sõnul on veel väga raske öelda, kas maksustama hakatakse kõiki paljundusmasinaid ning milline saab olema maksumäär.