Kui teie asusite Sampot juhtima, oli Sampol pank juba Eestis ostetud. Kuidas on Balti investeeringud ennast õigustanud?

Samal teemal: Björn Wahlroosile tõid edu tehingud aktsiatega

Kui asusin panka juhtima, oli Sampos Balti strateegia, mis tähendas turgude hõivamist kolmes Balti riigis ja Poolas, juba tõepoolest käivitunud. Suhtusin sellesse aga skeptiliselt.

Tegu on eraldi seisvate turgudega, kus ei saa ühtsete reeglite abil edukalt majandada. Ajalooline taust, keeled, kultuur ja usk on selleks liialt erinevad.

Kõige keerulisemaks kujunes investeerimine Poola, mis alles nüüd on hakanud efektiivselt toimima. Kõige paremini on kahtlemata läinud investeeringutel Eestis. Siinne ärikliima on soomlastele mõistetav. Meil on ühine keeleline ja kultuuriline taust ja sellel ei ole äritegemisel sugugi nii väike tähtsus, kui arvatakse.

Millal viimati käisite Eesti Sampos oma investeeringuid üle vaatamas?

Tööasjus pole ma Eestis käinud veel kordagi. Eelmise aasta suvel käisin Muhu saarel, mis oli üldse esimene kord Eestit külastada. Olin nähtust-kogetust vaimustuses, mistõttu olen Eesti suhtes äärmiselt optimistlikult meelestatud.

Eesti on Sampo jaoks panganduses peale Soome praktiliselt ainus turg, kus tõsiselt kanda kinnitada.

Teine asi on muidugi kindlustusselts If, mille suurosanik Sampo on ja mis peab arenema kõikides Balti riikides.

Eestis tegutsevate Rootsi pankade juhid räägivad tihti laienemisest. Kas ka Sampo plaanib itta tungimist?

Oleme väga ettevaatlikud. Ma lausa vihkan liigseid riske. Pole mõtet laieneda pelgalt laienemise pärast, impeeriumide aeg on minu arvates läbi.

Kui oluline oli Sampole eestlaste euroreferendumi tulemus 14. septembril?

Pean referendumil vastu võetud liitumisotsust oluliseks nii eestlastele kui soomlastele.

Soomlased on elanud viimased viiskümmend aastat, üritades võtta eeskuju Rootsist. Vähemalt majanduses olid nad meile halvaks eeskujuks.

Kuigi nad seda ise tunnistada ei taha, on rootslastel läinud üsna kehvasti juba viimased kolmkümmend aastat. Ja mis veelgi hullem - soomlased on võtnud paljud nende rumalused omaks.

Nüüd on meil vaja uut eeskuju ja selleks on eestlastel pärast liitumist kõik eeldused. Kuigi majanduste kaaluklassid on väga erinevad, on meil palju õppida konkurentsivõime arendamises.

Väidate, et rootslased ei suuda efektiivselt majandada, samas aga ostis Sampo hiljuti seitse protsenti Rootsi kindlustusfirmast Skandia. Mis on aktsiate ostu põhjuseks?

Skandia puhul on tegu pelgalt finantsinvesteeringuga. Aktsiad olid aasta tagasi selgelt allahinnatud ja nüüdseks on need tublisti kallinenud.

Björn Wahlroosi CV

• Sündinud 10. oktoobril 1952 Helsingis

• Abielus, kaks last

• 1979 omandas majandusdoktori kraadi

• 1979-85 õppejõud erinevates ülikoolides

• 1985 Union Bank of Finland, juhatuse liige

• 1992 rajas investeerimispanga Mandatum

• 2001 Sampo, president ja tegevjuht

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.68