Mingil kentsakal põhjusel uskusin Andrus Värnikusse. Ausõna. Aga see
oli neli suve tagasi, mil ta võitles kaheteistkümnenda tunnini, et
pääseda Pariisi MM-võistlustele. Ja kui ta sinna lõpuks jõudiski,
sosistas sisetunne, et see mees tuleb tagasi, medal kaelas.