«Läänemerel on täheldatav märgatav laevadega seotud õnnetuste arvu kasv ja see on murettekitav trend,» ütles Helcomi peasekretär Anne Christine Brusendorff komisjoni teatel.Brusendorff möönis, et osaliselt on tõusu põhjuseks uued nõuded õnnetustest teavitamisele ning kui varem ei teavitatud komisjoni kõigist õnnetustest, siis nüüd on Helcomil täielikum pilt Läänemerel toimuvast. «Kuid on selge, et kiiresti areneval laevaliiklusel regioonis võib samuti olla oma osa selles, et õnnetuste arv on kasvanud,» märkis ta. Helcomi andmetel oli Läänemerel 2005. aastal kokku 151 õnnetust ja 2004. aastal 145, võrreldes ligi 50-60 õnnetusega aastatel 2000-2003. Eelmisel aastal juhtunud õnnetustest tõi 13 kaasa ka väiksemamõõdulise reostuse, võrreldes 10 reostusega lõppenud õnnetusega aasta varem.
Eesti territoriaalvetes juhtus eelmisel aastal viis laevaõnnetust, neist ükski ei toonud kaasa keskkonnareostust. Läti vetes oli viis õnnetust, neist üks reostusega, ning Leedu vetes üks reostuse kaasa toonud õnnetus. Soome territoriaalvetes oli kümme registreeritud laevaõnnetust, neist üks reostusega.
2005. aastal oli kõige enam kokkupõrkeid (38 protsendil juhtudest) ja madalikule sõitmisi (36 protsenti). Tehnilised probleemid moodustasid kaheksa ning tulekahjud või plahvatused viis protsenti õnnetustest. Kõigist kokkupõrgetest moodustasid laevadevahelised 60 protsenti, ülejäänud olid kokkupõrked mõne kindla või hõljuva struktuuriga, nagu kaide või navigatsioonimärkidega. Kaubalaevade osa õnnetusse sattunud laevade hulgas oli 33 protsenti, tankeritel 15 protsenti, reisiparvlaevadel 12 protsenti, puidu- või tsemendilastiga laevadel 12 protsenti ning konteinerlaevadel üheksa protsenti. Enimlevinud põhjus oli inimlik viga (42 protsendil juhtudest) tehniliste probleemide (23 protsenti) ees.
|
