|
«Ei, ma ei ole teda näinud ega ka püüdnud kordagi seda teha, kuid ma palvetan
tema tervise ja julgeoleku pärast,» teatas Omar elektronpostiga Reutersile
saadetud kirjas.
Reuters saatis küsimused Omarile tema pressiesindaja Mohammad Hanifi
vahendusel ja vastused neile saabusid kolmapäeva hilisõhtul.
Lõppenud aasta esimesel poolel levis maailmas pool tosinat erinevat helilõiku
bin Ladeni sõnavõttudega, ent viimased videoülesvõtted kurikuulsast al-Qaeda
liidrist pärinevad 2004. aastast.
Eelmise aasta lõpu poole avalikkuse ette jõudnud videoklipp osutus
kontrollimisel vanaks materjaliks. Samal ajal ilmuvad endiselt regulaarselt
internetti Osama parema käe Ayman al-Zawahri videoteated.
Erinevad spekulatsioonid Osama bin Ladeni asupaiga ja tervise kohta kogusid
veelgi jõudu septembris, kui üks Prantsuse kohalik ajaleht teatas, et maailma
esiterrorist suri augusti lõpus tüüfusesse.
Mitmed valitsused ja luureagentuurid lükkasid küll selle teate ümber, kuna
Osama surma kohta puuduvad endiselt tõendid, samas pole neil aga
informatsiooni ka selle kohta, kus terroriorganisatsiooni juht praegu asuda
võiks.
Kõige tõenäolisemaks peetakse võimalust, et bin Laden varjab ennast kusagil
mägedes Pakistani ja Afganistani piiril.
Saudi Araabiast pärit Osama bin Laden aitas rahastada Talibani, kui see
võttis 1990. keskpaigas Afganistanis võimu, väidetavalt abiellus ta
liitlassuhete kindlustamiseks siis ka Mohammad Omari tütrega.
USA valitsus on bin Ladeni tabamise eest välja pannud 25 miljoni dollari ehk
295 miljoni krooni suuruse vaevatasu, Omari eest pakutakse 10 miljonit dollarit
ehk 118 miljonit krooni. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |